Mart Valner, MTÜ Lastekaitse Liit
Ronja Salmi, Yle TV
Paar aastat tagasi läkse Soome Yle TVs esimest korda eetrisse katsetus teha tõsielusaadet lastest nii, et lapsed oleksid eetris kajastatud vaid positiivselt, aga samas ei peaks varjama oma olemust. Sündis Unelmien koulukuva, mis on Yle TV eetris olnud nüüdseks juba kaks hooaega.
Saatejuht Ronja Salmi rääkis sellest, kuidas on lastega kaamera ees ja taga töötada ning kuidas on üks koolipildi saade nii populaarseks saanud.
Mis on ikkagi Unelmien koulukuva?
Unelmien koulukuva idee on anda lastele võim. Kuuenda klassi õpilased said võimaluse planeerida ja pildistada oma unistuste koolipildi. Pilt võib olla ükskõik milline – alates spordist ja lõpetades õudustemaatikaga. Teisel hooajal me näiteks tegime pildid, mis olid inspireeritud „kommimaailmast“ või avakosmosest.
Lapsed ise otsustavad, kuidas nad tahavad, et neid nähtaks ning kuidas nad tahavad, et neid pildistataks. Sellega tahtsime me parandada nende enesekindlust ning ühtehoidmistunnet klassis. Meie missiooniks oli mitte teha lihtsalt suurepärast telesaadet, vaid ka anda lastele üks väga hea emotsioon ja mälestus terveks eluks.
Sadadest tahtjatest valisime me välja parimad ideed ja lood nende taga. Meie meeskond külastas koole ning kohtus lastega, et näha, kas nad sobivad saatesse. Me tahtsime vapraid ja energilisi klasse.
Me kirjutasime saadete stsenaariumid võimalikult head, andes samal ajal lastele ka ruumi, et nad saaksid saatesse jätta oma märgi. Lapsed said teha näiteks rekvisiite ja kostüüme oma pildi jaoks. Samuti tegime saates harjutusi klassidele, et tõsta nende meeleolu ja valmistada neid ette tegelikuks pildistamiseks. Seega saade on pigem teekond täiusliku koolipildini, mitte ei keskendu pildile endale.
Kuidas lapsed filmimisse suhtusid ja võtteplatsil hakkama said?
Igat episoodi filmisime me umbes kaks päeva. Me üritasime päevad hoida võimalikult lühikesed, sest me tahtsime, et lapsed oleksid kogu aeg heas meeleolus. Nendega ei tulnud filmimise ajal probleeme ette, sest nad olid ise nii vaimustuses sellest, et nad said saates osaleda ning järgisid kõiki käsklusi ja soovitusi kõhklemata. Lisaks andsime lastele võimalikult palju pause ning vaba aega filmimise ajaks.
Lapsed unustasid kiiresti kaamerad endi ümber. Sellele aitas kaasa ka see, et saatejuhina olin ma nendega juba tuttav ning nad tundsid end minu ümber hästi.
Väga lihtne oli filmida nii, et lapsed ei tundnud piinlikkust. Me lihtsalt ei lasknud tekkida olukordadel, kus keegi oleks olnud üksinda kesest tähelepanu. Kui uus olukord on sõpradega jagatav, siis ei ole see imelik ega piinlik. Me julgustasime neid üksteist kiitma ja ka saatesse läinud intervjuudeks valisime need, kus lapsed räägivad häid asju üksteise kohta.
Milline on olnud tagasiside?
Tagasiside saatele on olnud suurepärane. Õpetajad on meile öelnud, et saade on klassiõhkkonda veelgi parandanud ja ka avalikkus on selle suure huviga vastu võtnud.
Saadet saab järgi vaadata ning selle kohta lisainfot leida kas YLE TV kodulehelt (http://areena.yle.fi/tv/2203553) või saate blogist (http://yle.fi/galaxi/tagi/unelmienkoulukuva)
Be First to Comment