Erikool – kasvatus- või karistusasutus?

Ajakirja “Märka Last” 2010.aasta kevadnumbris arutab õiguskantsleri nõunik Andres Aru, kas Erikoolidega on tegu kinnipidamisasutusega, mille eesmärk on õigusvastase teo toime pannud lapsed ühiskonnast eraldada ja neid kohtu määratud ajani kinni pidada, väljendades nii ühiskonna hukkamõistu nende tegude suhtes? Või on erikool kasvatusasutus, mis ei keskendu mitte laste hirmsatele tegudele, vaid abivajavatele lastele endile, ja mille eesmärk on toetada lapsi, kes vajavad oma eluga toimetulemiseks abi?

Karistuslik iseloom on erikooli suunamisel nagunii, kuna laps suunatakse sinna, sõltumata tema enda nõusolekust, ning erikoolis viibimisega kaasnevad olulised põhiõiguste piirangud. Pigem on küsimus selles, kas erikoolis peaks valitsema karistuslik või rehabilitatsioonile ja resotsialiseerimisele suunatud tegevus.

Nii lapse õigusi käsitlevates rahvusvahelistes õigusaktides kui ka erialakirjanduses domineerib seisukoht, et õigusrikkumise toime pannud lapsi tuleb kohelda täiskasvanutest erinevalt, sest lapsed erinevad täiskasvanutest
nii oma füüsilise ja psühholoogilise arengutaseme kui ka emotsionaalsete ja hariduslike vajaduste poolest.

Samuti on rahvusvaheliselt üldtunnustatud põhimõte, et kõikides lapsi puudutavates küsimustes tuleb seada esikohale lapse huvid. Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest tuleb lähtuda ka erikooli olemuse ja eesmärkide mõtestamisel. Lapse huvidega tuleb arvestada erikooli töö korraldamisel ja laste põhiõiguste piiramisel erikoolis. Erikool kui mõjutusvahend peab lõppastmes teenima sinna suunatud lapse huve. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud on ka põhimõte, et inimväärikus ja võimalus taas ühiskonda sulanduda tuleb tagada igale lapsele, olenemata tema õigusrikkumisest. Panustamine lapse resotsialiseerimisse läheb ühiskonnale tunduvalt vähem maksma kui õigusrikkumise toime pannud lastega mittetegelemine. Seega peaks erikool olema eelkõige kasvatuslike erivajadustega laste rehabiliteerimisele ja resotsialiseerimisele suunatud kasvatusasutus, mitte karistusasutus.

Kord on keskne

Ehkki rahvusvahelistest ja riigisisestest õigusaktidest tuleneb kohustus keskenduda erikooli suunatud alaealise õigusrikkuja rehabiliteerimisele ning see on ühe eesmärgina kirjas ka erikoolide põhimäärustes, ei ole erikoolid laste resotsialiseerimisel tegelikkuses siiski kuigi tõhusad olnud. Õiguskantsleri kontrollkäigud on näidanud, et paraku ei taju kõik erikoolide töötajad, et nende töö ei ole lapsi karistada, vaid neid igakülgselt abistada ja toetada, et aidata neil sirguda täisväärtuslikeks ühiskonnaliikmeteks. Teinekord tuleb hoopis ette, et erikoolide personal peab oma peamiseks ülesandeks laste karistamist ja tugevdatud kontrolli. Kuna töötajate arusaam erikooli eesmärkidest on kohati puudulik, ei lähtu erikoolid oma töö korraldamisel alati lapse huvidest.

Üks näide on eraldusruumi kasutamine karistamiseks. Ehkki seadus lubab last eraldusruumi paigutada üksnes rahunemiseks, kui on otsene enesevigastuse
või vägivalla oht ning suusõnalisest rahustamisest pole piisanud, on õiguskantsler oma kontrollkäikudel mitmel korral tuvastanud, et eraldusruumi kasutatakse ka karistamiseks. Üks enam levinud eraldusruumi paigutamise põhjus on olnud põgenemiskatse või kooli kodu korra rikkumine. Vahel on õpilane pandud eraldusruumi päevi pärast rikkumist – siis ei saa eraldamisel olla enam mingit ohu tõrjumise eesmärki, vaid tegu on selgelt karistusega. Eraldusruumi kasutamine karistamiseks on seadusvastane, see rikub inimese ühte olulisemat põhiõigust – õigust vabadusele ja isikupuutumatusele. Ka justiitsministeeriumi tellitud uuringu “Mõjutusvahendite kasutamisest erikoolides” järeldustes on ära toodud, et kõikides erikoolides ei kasutata eraldusruumi seaduses ettenähtud viisil.

Eraldusruumi mittesihipärane kasutamine on ilmekas näide lapse huvide prioriteetsuse põhimõtte arvestamata jätmisest. Enamasti annavadki laste õiguste põhiseadusvastased piirangud märku sellest, et resotsialiseeriv ja rehabiliteeriv töö erikoolis on puudulik. Sellistel puhkudel ei suudeta last aidata ega mõjutada, vaid üritatakse teda üksnes erikoolis viibimise ajal kuidagi ohjeldada. Sellele, et erikoolides keskendutakse peamiselt distsipliini tagamisele ning seetõttu jääb rehabiliteeriv ja resotsialiseeriv töö tagaplaanile, on korduvalt tähelepanu juhtinud nii sotsiaalteadlased, riigikontrolör kui ka õiguskantsler. Riigikontrolör on juba 2004. aasta auditi põhjal tõdenud, et kasvatustöö erikoolides on keskendunud eelkõige laste kontrollimisele, mitte arendamisele. Riigikontrolöri hinnangul on see ka üks peamisi põhjusi, miks paljud erikoolist lahkunud lapsed ei suuda ühiskonnas kohaneda. Ka õiguskantsleri kontrollkäikude põhjal võib teha järelduse, et erikoolide vähese efektiivsuse peamisi põhjusi on rehabiliteeriva ja resotsialiseeriva töö puudulikkus.

Puudulik õiguslik regulatsioon

Erikoolide ebaefektiivsuses ei saa siiski ainult koole süüdistada. Ehk isegi rohkem on erikoolide arengut takistanud riikliku kontseptsiooni ja piisava õigusliku regulatsiooni puudumine. Aastaid ei olnud üheselt selge, mida erikoolidelt oodatakse. Nüüdseks on erikoolide riiklik kontseptsioon küll kinnitatud, kuid selle ellurakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktidesse on siiani sisse
viimata. Erikoolide tegevust reguleerivad õigusnormid on eri seadustes laiali ja keskenduvad peamiselt laste koolikohustuse täitmise tagamisele ja põhiõiguste piirangutele. Hariduse omandamine on siiski üksnes üks osa kasvatuse eritingimusi vajavate laste rehabilitatsioonist. Laste haridusteesse tekkinud aukude lappimise kõrval tuleks lahendada ka laste psüühilisi ja sotsiaalseid probleeme. Kui need jäävad tähelepanuta, ei ole rehabilitatsioon edukas, olenemata sellest, kui korralikult lapsed koolitundides käivad. Üheski õigusaktis pole kirjas, milliseid tugiteenuseid kasvatuse eritingimusi vajavatel lastel erikoolis viibimise ajal on õigus saada. Seadusandja on jätnud täpsustamata, millised on kasvatuse eritingimused ja eriabi, mida erikooli suunatud lapsele pakutakse. Kehtivaid õigusakte vaadates võib jääda mulje, et seadusandja hinnangul piisab käitumislike erivajadustega laste mõjutamiseks ja resotsialiseerimiseks laste kinnisesse asutusse paigutamisest ja nende koolipinki sundimisest.

Psüühilised ja sotsiaalsed mured

Samas on ammu teada, et erikoolides õpivad kõrvuti kinnipidamisasutustest
erikooli saabunud õpilased ja raskete psüühikahäiretega lapsed. 2008. aastal Puiatu erikooli õpilaste seas tehtud uuringust selgus, et igal õpilasel oli käitumis- või psüühikahäire, mistõttu nad vajasid nii medikamentoosset ravi kui ka psühhoteraapiat. Erikoolide juhid on möönnud, et praegu ei suuda erikool psüühikahäiretega õpilastele pakkuda vajalikku ravi ega rehabilitatsiooni soodustavat keskkonda. Suuremal osal erikooli suunatud õpilastest on ka tõsiseid sotsiaalseid probleeme. Lapsed vajavad sotsiaalsete oskuste arendamist ja abi katkenud sotsiaalsete sidemete taastamisel. Ka paljude laste pered vajavad sotsiaalnõustamist nii lapse erikoolis viibimise ajal kui ka tema naasmisel koju. Paraku tõhusat järelhooldussüsteemi pole. Kuna erikoolidel on siiani puudunud seadusandja selged juhised, ongi nad oma rolli erinevalt mõistnud ning seetõttu on kooliti olnud erinev ka lastesse suhtumine, korrarikkumistele reageerimine ja pakutavate rehabiliteerivate teenuste maht.

Positiivsed muutused

Olukord pole siiski lootusetu. Vabariigi valitsus on erikoolide töö tõhustamiseks kinnitanud hulga abinõusid. Haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel on välja töötatud ka kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolide kontseptuaalsed alused. Selles dokumendis on sõnastatud erikoolide missioon – eesmärk, mille täitmist seadusandja erikoolidelt ootab. Erikoolide missioon on luua sobivad tingimused õppe- ja kasvatustegevuseks, mis valmistaks õpilasi ette resotsialiseerumiseks ja kaasamiseks ühiskonda. Lisaks on dokumendis käsitletud ka meetmeid õppe ja kasvatustöö tõhustamiseks, järelhooldussüsteemi loomiseks ning koolikeskkonna turvalisuse parandamiseks. Haridus- ja teadusministeeriumi töörühm töötab selle aasta lõpuks välja kava erikooli tööd pärssivate kitsaskohtade ületamiseks, vajalikud juhendmaterjalid ning ettepanekud muudatusteks õigusaktides. Samuti on haridus- ja teadusminister lubanud koostöös sotsiaalsete partnerite ja psühhiaatritega analüüsida tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste hariduslikke erivajadusi ning korraldada koolivõrk nii, et õpilasele oleksid tagatud võimete- ja vajadustekohased õppimis- ja elamistingimused. Lähiaastatel on kavas renoveerida ka Tapa erikooli kompleks, mis peaks aitama luua õpilaste hariduslikele, sotsiaalsetele ja tervislikele vajadustele vastavat turvalist õpi- ja elukeskkonda. Kui kõik need kirjas olevad tegevused lähiajal ellu viiakse, on lootust, et erikoolid suudavad päästa senisest rohkem seadusega pahuksisse sattunud lapsi ja noori. Iga tagasivõidetud noore inimese elul on hindamatu väärtus.

0 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.