Kaks sõbrannat otsustasid kolmanda arvel pisut “nalja” teha: lõid tema nimel suhtlusportaalidesse kontosid ja kirjutasid solvavaid kommentaare. Mis edasi sai, sellest kirjutab juhtivkriminaalametnik Anu Baum ajakirja “Märka Last” 2011. aasta sügisnumbris.
Evelin, Laine ja Ene olid olnud sõbrannad lasteaiast saati. Kui nad olid 5. klassis, tuli nende klassi uus poiss Andrus, kes hakkas kohe kõikidele tüdrukutele meeldima. Andrusele aga meeldis ainult Evelin. Evelinil ei olnud enam
sõbrannade jaoks eriti aega – ta käis nüüd rohkem Andrusega väljas. Laine ja Ene olid sõbranna peale väga kurjad ja otsustasid Evelini arvel natuke “nalja” teha. Nad tegid Evelini nimele kasutajakontosid suhtlusportaalidesse ja kirjutasid sinna teisi, aga ka Evelini solvavaid kommentaare. Et kellelgi ei oleks kahtlust, et tegemist on just selle Eveliniga, panid nad kontode juurde pildid. Kuna tüdrukud olid ju varem kõike koos teinud, logisid nad sisse ka Evelini tegelikele kontodele ja muutsid andmeid, saatsid sõpradele kirju ja lisasid suvalisi inimesi sõpradeks.
Koolis hakati Evelini mõnitama ja teda noriti teadete ja sõnumite pärast, mida ta väidetavalt oli internetti postitanud. Probleeme oli ka Andrusega, kuna Evelin olevat suhtlusportaalis kommenteerinud, kui nõme ja mõttetu kutt ta on.
Identiteedivargus
Evelin rääkis mure vanematele ära ja koos pöörduti politseisse avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks karistusseadustiku (KarS) § 157-2 järgi. See paragrahv sätestab karistuse teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Täpsemalt: “Teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu.”
Eelkirjeldatud juhtumi puhul loodi Evelinist ebaõige ettekujutus ja sellise tegevusega tekitati kahju tema seadusega kaitstud õigustele, eelkõige mittevaralistele õigustele.
Põhiseaduse (edaspidi PS) § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Samuti on vastavalt PSi § 25 igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. PSi § 26
kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. PSi § 26 kommentaarid räägivad muu hulgas isiku õigusest oma kujutisele ning õigusest sõnale. Õigus oma kujutisele kaitseb üksikisikut tema näitamise eest meedias ning õigus sõnale tagab seda, et isikule ei omistataks avaldusi, mida ta pole teinud. Lisaks on vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 punktile 4 kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕSi § 1046 (isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus) lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
Nüüd sai küll päris palju paragrahve kirja, mida pole ehk huvitav lugeda. Aga on oluline, et kui pöördute avaldusega politseisse, et politsei alustaks kriminaalmenetlust KarS § 157-2 järgi (identiteedivargus), on tähtis tuua välja, millist teie õigust sellise tegevusega on kahjustatud. Kui Evelini nimele poleks libakontosid tehtud ning Laine ja Ene oleksid enda kontodelt kirjutanud Evelini laimavaid kommentaare, ei oleks tegemist olnud identiteedivargusega, vaid lihtsalt laimu ja solvangutega. Sellised juhtumid kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse ja nende lahendamisel politsei teid aidata ei saa.
Tüdrukud polnud täisealised. Enamgi veel, nad ei olnud jõudnud ka kriminaalvastutuse ikka – Eestis saab kriminaalvastutusele võtta 14. eluaastast. Teo toimepanemine noorema isiku poolt sunnib küll lõpetama kriminaalmenetluse tema suhtes, kuid ei välista politseilist uurimist ega sellele järgnevat karistust (politsei ei tea ju enne uurimise lõpuleviimist teo toimepanija isikut, seega ka tema vanust). Kui teo toimepanija on noorem võrreldes kriminaalvastutuse eaga, siis edastatakse tema kohta materjalid alaealiste asjade komisjonile, kes teeb otsuse mõjutusmeetmete kohaldamiseks. Antud juhtumi puhul sai Ene ja Laine “naljast” midagi, mis ei olnud naljakas neile endile ega ammugi mitte Evelinile.
Be First to Comment