„Ära tee!“ nutitelefoni äpp ennast tahtlikult vigastavale noorele

Lauraliisa Mark, AppsTerv projektijuht, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut
Merike Sisask, Tegevdirektor ja vanemteadur, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut

Tahtliku enesevigastamise temaatikaga vähem kokku puutuvaid inimesi võib üllatada, kuivõrd levinud probleemiga on tegemist. Noorte kogemustest annavad aimu mitmed internetifoorumid, aga ka statistilised uuringud. Üheks selliseks uuringuks oli 2011. aastal läbi viidud SEYLE uuring, mille tulemusena selgus, et Tallinna 14-15-aastaste kooliõpilaste hulgas oli 33% koolinoori, kes on end vähemalt üks kord elu jooksul tahtlikult vigastanud. Enesevigastamist kui regulaarselt käitumismustrit tunnistas seejuures 2% koolinoortest.

Mis on tahtlik enesevigastamine? See on mistahes tegu, mille eesmärk on iseenda teadlik vigastamine või endale teadlikult valu tekitamine. Enamus ennast tahtlikult ja regulaarselt vigastavaid noori tunnevad oma tegevuse pärast häbi. Nad usuvad, et keegi ei mõistaks neid ning hukkamõistu ja halvakspanu vältimiseks püüavad nad oma saladust hoida.
Nad küll saavad aru, et nende teguviis on vale, kuid nad ei suuda lõpetada. Tahtlikust enese-vigastamisest saab sõltuvus – viis oma valusate emotsioonidega toimetulekuks. Sellest saab vahend kurbuse, enesepõlguse, süütunde, viha või mõne teise negatiivse tunde vaigistamiseks.

Paraku on füüsilise valu tekitamine emotsionaalse valuvaigistina lühiajalise mõjuga. Niipea kui füüsiline valu vaibub, tulevad valusad tunded tagasi. Nende vaigistamiseks tekitab noor endale taas füüsilise valuaistingu ning nii see nõiaring aina kordub ja kordub – enesevigastamisest saab sõltuvuskäitumine. Noor võib koguni tunda, et tal ei ole muud võimalust.

Kes ennast tahtlikult vigastavad ning kuidas ennast vigastavat noort ära tunda?

Tahtlikku enesevigastamist esineb väga erinevate noorte hulgas. Üks võib olla pealtnäha väga hästi toimetulev, teine aga väljendada selgeid probleeme ja käituda probleemsel viisil. Kolmas võib samaaegselt kannatada mõne muu vaimse tervise häire all (näiteks söömishäire, post-traumaatililine stressihäire, ärevus), neljas jällegi mitte. See tähendab, et tahtlikku enesevigastamist esineb väga erinevate noorte hulgas.

Et noored vigastavad end enamasti üksi olles ning kipuvad oma vigastusi varjama, võib probleemi märkamine üsnagi keeruline olla. Uuringud on näidanud, et keskmiselt kulub enesevigastamise algusest kuni selle avastamiseni 18 kuud.

Hoolimata märkamise keerukusest on oluline teadlikkus probleemist ja oskus sellele viitavaid märke tähele panna. Seda mitte vaid esteetilistel põhjustel (armid), vaid ka suuremate probleemide ärahoidmiseks. Ebakonstruktiivne viis probleemidega tegelemiseks takistab konstruktiivsete probleemilahendusoskuste õppimist ning võib halvimal juhul viia suitsiidini. Kuigi üldiselt ei viita tahtlik enesevigastamine noore surmasoovile, võib see enesevigastamise viisist ja ulatusest sõltuvalt siiski juhtuda.
Tahtlikule enesevigastamisele võib viidata:
• keha katmine: pikad varrukad, pikad sääred vms (ka palava ilmaga ja soojas toas)
• sage omaette olemine (eriti magamistoas või vannitoas)
• kergesti ärrituvus, teistest eemale hoidmine
• seletamatud haavad, armid, sinikad, põletusjäljed, mida võidakse selgitada „õnnetustena“
• teravad esemed (žiletid, noad, nõelad, klaasikillud jms) isiklike asjade hulgas
• vereplekid riietel, rätikutel, voodilinadel, verised salv- või taskurätikud

Tahtlikule enesevigastamisele viitavate tunnuste märkamisel on oluline mitte väljendada noorele oma šokki, hirmu, hukkamõistu. Lase oma emotsioonidel vaibuda ning alles seejärel uuri, kuidas noor end tunneb ja millistes olukordades tal enesevigastamise tung tekib. Räägi talle äpist „Ära tee!“ ning küsi, kas ta on valmis iseenda ja oma probleemi parema tundma-õppimise ning konstruktiivsemate probleemilahendusoskuste omandamise huvides professionaali vastuvõtule minema.

Eneseabi põhimõttel baseeruv nutitelefoni äpp „Ära tee!“

Et ennast tahtlikult vigastavad noored kipuvad enesevigastamist varjama ning sageli ei suuda nad sõltuvuseks kujunenud käitumismustrit murda, on Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI) kohandanud ja täiustanud Norrast pärit tahtliku enesevigastamise tungi vaigistamist abistava äpi. Äpp kannab nime „Ära tee!“ ning see on peatselt kättesaadav Apple´i ja Google´i veebipoodides ning enesetunne.ee lehel.

Äpp põhineb tahtliku enesevigastamise tõttu teraapias käinud noorte tagasisidel, kes tundsid vajadust terapeudi häält ja julgustust kuulda ka ajal, mil teraapiaseanss oli läbi ning kellaaeg liiga hiline selleks, et terapeudile helistada. Just hilised õhtutunnid, mil ollakse oma muserdavate mõtetega üksi, on sageli kõige kriitilisemad.

Et rõhuvate mõtetega toime tulla ja enesevigastamise tungi vaigistada, pakub „Ära tee!“ äpp kasutajale kahte terapeutilist helisalvestust: üks selgelt enesevigastamise tungi vaigistava sisuga ning teine üldlõõgastava ja rahustava sisuga. Et aga inimesed ja nende vajadused erinevatel ajahetkedel varieeruvad, võimaldab äpp selle kasutajatel ka ise terapeutilisi helisalvestusi luua. See tähendab, et kui noor tajub vanema, sõbra või kallima häält kõige toetavama abivahendina, saab ta selle abivahendi endale ise luua ja edaspidiseks kuulamiseks salvestada.

Enesevigastamisele on sageli omane kindel muster (näiteks tungi tekkimine kindla kellaaja paiku). Seetõttu on äpis loodud võimalus ka helisalvestusi eelseadistada – määrata kindel kellaaeg või ajavahemik, mil konkreetne salvestus endast märku annab, saates teate soovitusega kuulamiseks. Et teadlikkus probleemi olemusest on tervenemiseks hädavajalik, saab probleemi olemusest lugeda korduma kippuvate küsimuste sektsioonist ja kasulike linkide kaudu ning loomulikult pakutakse ka kontakte (erakorralise) abi saamiseks.