Sotsiaalne turvapadi noortele ehk noortekeskuse roll, mida on raske asendada

Anne Õuemaa, MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus

Olen tegutsenud noorsootöö korraldajana üle kaheteistkümne aasta. Töötades noortekeskuses ja korraldades hiljem noorsootööd kohaliku omavalitsuse tasandil, olen ikka ja jälle pannud tähele, et noortekeskustel on võrreldes teiste noorte elus oluliste institutsioonidega omapärane mõju ja roll. Tean mitmeid lugusid, mida ise noortega töötades kogesin või mida kolleegid on minuga jaganud ja mis jutustavad noortest, kes olid noortekeskusesse tulles „õnnetud pardipojad“, kuid kellest sirgusid mõne aja möödudes „valged luiged“. Need lood on noortekeskuste  praktikas pigem reegel kui erand.

Eerik (kõik nimed on muudetud) (14) on koolis pinnuks silmas nii õpetajatele kui ka kaasõpilastele. Tema käitumine ja õppeedukus on alla igasugust arvestust. Eeriku nägu ja teod on juba mõnda aega tuttavad ka kohalikele politseinikele.  Noortekeskuses on Eerik nagu ära vahetatud. Ta on aktiivne vabatahtlik, kes räägib kaasa keskuse tegevusi puudutavate otsuste tegemisel, näitab eeskuju ürituste korraldamisel ning astub välja nõrgemate kaitseks. See oli umbes kümme aastat tagasi. Praeguseks on Eerikust saanud pereisa, kes teenib Eesti Vabariiki kaitseväes.

Marko (18) omandab kutseharidust … paberite järgi. Ta on sage koolist popitaja, kelle unistuseks on saada hoopis filmitegijaks. Seetõttu satubki Marko noortekeskuse filmiringi. Noorsootöötaja soovitab Markol osaleda noorte ettevõtlikkuse koolitusel. Sinna läheb Marko pisut vastumeelselt, sest ta ei usu, et õppimine võib olla midagi toredat. Juba esimesel kohtumisel tunneb Marko, et on leidnud enda ümber inimesed – täiskasvanud ja eakaaslased, kes toetavad tema unistusi. Marko hakkab tegema uudisklippe, millest mõnda näidatakse isegi Reporteris. See oli umbes viis aastat tagasi. Marko lõpetas mõne aasta pärast kooli ja töötab hetkel sõpradega loodud videoproduktsiooni ettevõttes.

Liina (14) jagab oma kogemusi sellest, mis tema elus on muutunud, kui ta noortekeskuse uksest sisse julges astuda. „Ma olin nii häbelik, et esimesel korral nutsin noortekeskuse ukse taga, sest kartsin võõraid inimesi nii väga,“ räägib neiu, kelle hoiakust paistab rahu ja enesekindlust. „Nelja aastaga on olukord muutunud väga palju. Just noortekeskuses õppisin erinevate inimestega suhtlema ja nendega arvestama. Olen õppinud palju enda kohta. Koolis pole seda nii teha saanud. Praegu tegelen aktiivselt mitme huvialaga ja olen näiteks vabatahtlik õhtujuht.“ Nii rääkis mulle Liina alles mõned päevad tagasi.

Aeg on edasi läinud, aga noortekeskuse üks olulistest rollidest näib olevat jäänud kümne aasta jooksul muutumatuks. Noortekeskus on seda külastavatele noortele endiselt nagu hüppelaud päris ellu. Ellu, kus on oluline iseenda tugevuste ja soovide tundmine, suhted, teistega arvestamine, koostööoskused ning toimetulek igapäevaste väljakutsetega. Kõigi nende aastate jooksul on mind hämmastanud noortekeskuste arvukad edulood just probleemse käitumise ja taustaga noorte toetamisel.

Oleme kolleegidega korduvalt arutanud, mis on noortekeskuse edu trumbiks töös riskinoortega –  õpiraskuste ja käitumuslike probleemidega noortega, kelle elukeskkonnaks on sageli purunenud ja nõrkade sotsiaalsete sidemetega või vähemate majanduslike võimalustega pered.

Kuidas õnnestub noortekeskuse töötajatel võita probleemse käitumisega noorte südameid ja toetada nende muutumist avatumaks, kaaslastega arvestavamaks ning motiveeritumaks?

Vastus peitub ilmselt noorsootöö olemuses ja väärtustes ning põhimõtetes, mida noortekeskustes rakendatakse. Noortekeskuse põhituumaks on olnud sotsiaalsed oskused ja suhted – suhete loomine, hoidmine, arendamine, koostöö ideede genereerimisel ja elluviimisel.  Iga noore arvamus ja panus on tähtis, olenemata sellest, millised on noore varasemad teadmised, kogemused, perekondlik, majanduslik või religioosne taust, hariduslik võimekus või orientatsioon. Tõe kriteeriumiks on ühine tegutsemine kõigi heaolu arvestades ja eneseteostusvõimaluste pakkumine vastavalt noorte annetele. Kokku ei tundu see just lihtne ülesanne, kui mõtleme maailmale enda ümber, mis on täis erinevusi ja vastakaid väärtushinnanguid, tõekspidamisi ning ebatervet konkurentsi. Seda enam on oluline tegevusruum, mida loovad noorsootöötajad noortekeskustes. See on nagu neutraalne ehk turvaline tsoon, kus saab proovida omavahelist ühisosa leidmist, erinevuste aktsepteerimist, eriarvamuste uurimist ja konfliktide lahendamist. Olgu pealegi esialgu kasvõi mängu vormis! Kirjeldatud vaatevinklist on noortekeskus nagu sotsiaalne turvapadi, kus noorsootöötaja osaval suunamisel kogeb noor teistega ühiselt tegutsedes kuuluvustunnet ning tajub enda väärtust, olenemata eelnevatest kogemustest, tegudest, tõekspidamistest või sotsiaalsest taustast.

Viimaste aasta jooksul on noorsootöötajad hakanud tajuma selgemalt noortekeskuste väärtuslikku potentsiaali sotsiaalsete probleemide lahendajana kogukonnas. Mida selgemalt noortekeskuste töötajad rolli teadvustavad ja organisatsioonina vastutust võtavad, seda laiaulatuslikum ja sügavam saab olla noortekeskuste sotsiaalne ja hariduslik mõju nii noorte eludele kui ka kogukonnale.

Juba pool aastat viib MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) ellu projekti „Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste“, mille üheks oluliseks eesmärgiks on suurendada noortekeskuste valmisolekut sotsiaalsete muutuste vahendajana. Projekt on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud“.

Kahe aasta jooksul omandavad 86 projekti kaasatud noortekeskuse töötajad üle Eesti oskusi, et tõsta  pädevusi tööks 7-26-aastaste riskinoortega. Iga osalev noortekeskus saab projekti raames pöörata teadlikumalt tähelepanu enda rollile oluliste sotsiaalsete muutuste vahendajana noorte ja kogukonna elus.  Samal perioodil loovad noortekeskused oma piirkonnas vajalikke võimalusi seni vähemkaasatud riskis elavatele noortele. Loodavad võimalused ulatuvad noorte tegevuspaikadesse liikuvast ehk mobiilsest noorsootööst kuni uute ehk seni piirkonnas puudunud huviringide ja laagriteni. Eraldi pööratakse tähelepanu noort toetava võrgustikutöö loomisele noortekeskuse, kooli ja lapsevanemate vahel.

Noortekeskuse toimimise põhimõtted, noorsootöö põhiväärtused, noorsootöötajate poolt loodud õppimist ja eneseteostust soodustav atmosfäär on põhikomponendid, mis võimaldavad luua suhte noorega, temast lähtuval ja noort ning tema valikuid austaval moel. Säärases õhkkonnas tegutsemine koos grupiga toetab noorte sisemist motivatsiooni ja soovi omandada uusi eluks olulisi oskusi ning väljendada oma kuuluvust parimal võimalikul moel. Seepärast pole ime, et igal noortekeskusel on rääkida mitmeid lugusid „õnnetust pardipojast“, kellest kasvas imekaunis  „valge luik“. Noortekeskus tundub olevat see institutsioon, mis on ehk esimesena valmis võtma vastu olulist sotsiaalset rolli riskis elavate ja riskivate noorte toetamisel.

0 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.