Ära jäta last nutimaailma üksipäini uitama

Rica Williams, NutiKaitse 2017 

 kommunikatsioonijuht

6-8-aastastest lastest omab 38% isiklikku nutitelefoni ja 21% isiklikku tahvelarvutit. Põhikooli lastest (12-14 eluaastat) on juba 76% isikliku nutitelefoni omanikud. Nii selgus 2014. aasta detsembris esitletud esinduslikust nutiseadmete kasutamise uuringust. Sageli ostetakse nutiseade lastele kingituseks. Sellega aga paljude lapsevanemate side lapse nutiseadmes tegutsemisega lõppeb.

Seitse last kümnest saavad nutitelefoni kasutada igal ajal ja täpselt niipalju, kui nad ise soovivad ning 75% nendest lastest ütlevad, et nende vanemad kas ei tunne üldse huvi (19%) või tunnevad väga harva huvi (56%) selle vastu, mida nad oma nutiseadmetes teevad. Vaid viiendiku laste jaoks on nutitelefonide kasutamisele seatud piirangud. Kuna tahvelarvutid on sageli ka perekasutuses, siis nende kasutus on rohkem piiratud, kuid siiski saavad kaks last viiest kasutada seadet oma äranägemise järgi.

Kuigi kindlasti saavad väga paljud lapsed nutimaailmas ka omapäikenasti hakkama, on see samas siiski riskantne. On väga mitu lihtsat viisi, kuidas vanem saab lapse nutiseadmes toimetamist turvalisemaks muuta. Tahvelarvutites tuleks seadistada erinevad kasutajakontod, et vältida olukordi, kus laps võib näiteks tahtmatult tööalaseid e-kirjasid edasi saata või äppide ostmisega suure arve teha. Samuti võiks kokku leppida, et äppe saab osta ainult lapsevanem. See annab lapsevanemale võimaluse ja paneb ka vastutuseäppide tausta kontrollida. Selleks tasub enne iga äpi või mängu allalaadimist lugeda arvustusi, minna äpitootja kodulehele ning panna rakendus otsingumootorisse, et sealt tagasisidet ja arvamusi lugeda.

Nutiseadmed on laste maailma oluline osa ning kindlasti võiks küsida lapselt, kuidas tal nutiseadmes tegutsemine läheb. Seda isegi siis, kui te päris täpselt ei mõista kõiki detaile, mida laps teile näiteks mõnest mängust kirjeldab. Kindlasti annab see siiski üldise arusaamise, millega laps nutiseadmes tegeleb ja milline tema igapäevane nutimaailm on. See annab ka lapsele teadmise, et tema tegemised huvitavad lapsevanemat ning ta hoolib.

Laste teadlikkus sellest, mida tähendab nutiseadme turvaline kasutamine, on üsna puudulik. Lapsed ütlesid, et nad teavad, et nutiseade võib silmi rikkuda, et nutiseadmeid tuleb hoida, neile ei tohi vett peale valada ja muud taolist. Need on kindlasti asjad, mida just lapsevanemad on neile südamele pannud. Samamoodi peaks lapsele ka ütlema, et nutiseadmele tuleb panna peale ekraanilukk. Enam kui kolmandik lastest ei oska üldse öelda, mida turvaline kasutamine tähendab ja vaid kolmandik arvab, et nendega võib mitteturvalise käitumise tõttu ka midagi juhtuda. Kuigi 15-aastaste ja vanemate sihtrühmas vastasid paljud (üle 84%), et nad on teadlikud nutiseadmete turvalise kasutamise teemadest, siis see ei peegeldunud reaalses käitumises. Praktiliselt kõik kasutajad olid teadlikud, et sisselogimisparoole või -mustrit peaks teatud regulaarsusega vahetama, samas tegelikkuses teeb seda vaid kaks nutiseadme kasutajat viiest. Seega tasukslapsevanematel seda reaalselt kontrollida.

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise esinduslik uuring valmis Riigi Infosüsteemi Ameti ja Vaata Maailma sihtasutuse tellimusel EL struktuurifondide programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Uuringu viis läbi TNS Emor. Tegemist on esimese omataolise uuringuga Eestis.

 

Lisainfo:

www.targatinternetis.ee

www.nutiturvalisus.ee

0 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.