Maria Herczog: “Eesti lapsed elavad hästi ja turvaliselt”

dr-maria-herczogÜRO lapse õiguste konventsiooniga ühinemisest täitub Eestil 20. novembril 25 aastat. November on lapse õiguste kuu. Võrreldes veerand sajandi taguse ajaga on Eestis muutunud nii suhtumine lastesse kui ka lastega peredesse. Lastel on õigused, millest nad muutuvad üha teadlikumaks.
Ajakiri Märka last! avaldab lapse õiguste kuu puhul intervjuu ungarlannast sotsioloogi dr Maria Herczogiga, kes on endine Eurochildi pikaajaline president ja ÜRO lapse õiguste komitee liige. Maria Herczog saabub Eestisse, et esineda MTÜ Lastekaitse Liit sügiskonverentsil “Kuidas elad, Eestimaa laps? Eile, täna, homme”. Dr Herzcogi ettekanne keskendub lapse õiguste arengule konventsiooniga ühinenud riikides ning see määratleb ja arutleb ka Eesti asukoha üle selle skaala asetuses. Konverents toimub 22. novembril Tallinna Lauluväljakul. Osaluse eelregistreerimine algab novembrikuu alguses.
Küsivad Kiira Gornicheff ja Grete Landson, vastab dr Maria Herczog                                                           

 Mida on maailma mõistes muutnud ÜRO lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmine?

ÜRO lapse õiguste konventsioon juhib tähelepanu lapse õiguste tähtsusele, aidates erinevatel sidusrühmadel mõista lapse õigusi ja nende tähtsust. See on andnud ühiskonnas ka laiema arusaama, mis on aluseks edasistele arueludele lapse õiguste rakendamiseks. ÜRO lapse õiguste konventsioon on jõustanud paljusid lapsi võitlema oma õiguste eest ja andnud täiskasvanutele teadmise laste kuulamise vajalikkusest. Kui täiskasvanud otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, siis saavad nad tänu konventsioonile vaadata tehtavat laste kõrguselt ja nende seisukohti arvesse võttes.

Kuidas Te hindate, kuivõrd lapsed kogu maailmas on kursis oma õigustega ja oskavad nõuda täiskasvanutelt nende täitmist?
Vaatamata mahukatele muutustele on laste teadmised oma õigustest tänapäeval maailma mõistes siiski veel väga piiratud. Enamikes riikides ei ole lapsed kahjuks teadlikud oma õigustest. Mõnikord teavad nad küll sõnastust, kuid vähem sisu, mis on selle taga. Vähesed teadmised on lihtsalt mõistetavad, sest ka enamikul täiskasvanutest, kelle hulgas on palju lastega töötavaid spetsialiste, napib samuti teadmisi laste õigustest.

Kuidas võrdleksite tänapäeva kümne aasta taguse ajaga – kas Euroopa lapsed on saanud enam teadlikumaks oma õigustest?
Jah, Euroopas on lapse õiguste edendamine tõepoolest olnud edukas. Siiski on ka siin mahajäänud piirkondi, kus elavad lapsed on haavatavad. Sellised lapsed on oma õigustest vähe teadlikud ega saa neid rakendada. 

Pindalalt ja rahvaarvult väikesel Eestil on kindel soov olla võrdne Euroopa riikide hulgas. Palun tooge näiteid, kuidas Eesti laste olukord erineb laste olukorras mujal Euroopas ja väljaspool Euroopat.
Ma ei usu, et Eesti laste olukord erineks oluliselt laste olukorrast teistes Euroopa riikides. Eriti viimastel aastatel on Eestis toimunud väga positiivsed muutused nii ühiskonnas kui ka majanduses – Eesti on olnud aktiivseks liikmeks nii Euroopa Liidu kui ka Euroopa Nõukogu kogukondades. Võrreldes teiste maailma regioonidega, kus on  valitsemas näiteks otsene puudus toidust ja esmatarbevahenditest, toimumas riikidevaheline konflikt või suisa sõjakolle, elavad Eesti lapsed palju paremini ja hoopis turvalisemas keskkonnas.

Kuidas võiks me ise muuta laste olukorda Eestis veelgi paremaks? Missuguseid samme saaks me Teie arvates ette võtta?
Eesti laste olukorra veelgi paremaks muutmiseks tuleks võimaldada kõrge kvaliteediga teenuseid nii lastele kui ka nende vanematele. Ühine pingutus võiks keskenduda ennetustööle, aga ka last ja pere toetavatele teenustele. Samuti võiks suurendada nii vanemate kui kohalike kogukondade teadlikkust üldistest inimõigustest kui ka lapse õigustest. Keskkonna toetavamaks loomine aitab hetkel haavatavamas olukorras kasvavatel lastel elus paremini toime tulla.

Kuidas Eesti liitumine ÜRO lapse õiguste konventsiooniga võiks mõjutada ühe Eesti lapse igapäevaelu?
ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ühinemine on andnud lastele võimaluse rohkem teada saada oma õigustest. Konventsioon on juhtinud tähelepanu vajadusele rakendada riigis enam nii poliitikaid kui ka kujundada tavasid vastavalt õigusaktidele. Regulaarne aruandlus lapse õiguste konventsiooni rakendamise kohta Lapse Õiguste Komiteele on lisaks riiklikule tasandile aktiveerinud ka kodanikuühiskonna organisatsioone ja liikmeid. Ka lapsed ise oskavad tänu konventsiooni olemasolule kaasa aidata nii oma olukorra hindamisel kui ka sellest teada anda. Lapsed mõistavad oma õigustele lähenemise tähtsust üha paremini. Ma olen veendunud, et näiteks Eesti muljetavaldav areng digitaalses kirjaoskuses ja suhtluses on suur samm edasi. Paljudel teistel riikidel on sellest edust võimalus õppida. 

Eestis on olnud arutelu, milles on räägitud vajadusest mitte jagada riiklikke peretoetusi lastega peredele võrdselt, vaid siduda need vanemate sissetulekuga või hoopis võimaldada toetuste asemel tasuta huviharidust või muid hüvesid. Missugune on Teie arvamus sellises arutelus?
Ma ei usu, et universaalsed ja sissetulekust sõltumatud toetused on parim viis laste arengu tagamiseks. Toetan küll varem kasutusel olnud süsteemi jätkamist, kuid samal  võiks lastele pakkuda koolipäevale järgnevaid tasuta vaba aja veetmise tegevusi osana haridussüsteemist. Arvan, et see võimaldaks igale lapsele soovitud harrastusega tegelemise – kõik saavad valida tegutsemise kas spordiga, kultuurialal  või hoopis muude tegevustega. Ühtlasi ei oleks kvaliteedivahet tasulistel ja tasuta tegevusvormidel. Selline muutus võiks oluliselt parandada kooliajast väljaspool toimuvate vabaaja tegevuste kvaliteeti, Lisaks tuleks vanematele anda võimalus soovi korral lisaks panustada laste vabaajategevustesse vabatahtlikult endale sobivaid rahasummasid.
Ungaris on sisse seatud universaalne peretoetus, See tähendab, et perekondadele makstakse iga lapse pealt sissetulekust sõltumata sama suur summa, mis on umbes 50€ kuus. Ka need lapsed, kes on väga kehvas situatsioonis ei saa rohkem, vaatamata oma vajadusele suurema toetuse järele. Universaalse toetuse olemasolu tõttu pakutakse lastele väga vähe tasuta vaba aja tegevusi – paljud lapsed isegi ei saa võimalust õppida võõrkeeli või tegeleda muusikaga ning sportida. Samuti on piiratud erivajadustega või hilise arenguga laste järeleaitamine ja taastusravi. Samuti ei toetata lapsi, kes elavad kaugel või vaestes piirkondades.

Foto: dr Maria Herczogi kodulehekülg: http://www.herczogmaria.hu/