Värskest rahvusvahelisest raportist selgub, kuidas Eesti koolide õpilased hindavad internetis peituvaid riske ja võimalusi. Balti- ja Põhjamaade eakaaslastega võrreldes on küll palju sarnasusi, ent mõni näitaja on eesti noorte puhul siiski erinev.
Märtsi alguses avaldatud rahvusvaheline raport „Elu internetis – läbi laste silmade“ aitab luua parema pildi sellest, kuidas lapsed asju ise näevad.
Omanäolise CAP-programmi ehk Laste Nõuandva Paneeli (Children’s Advisori Panel – edaspidi CAP) tulemused olid riigiti üsna sarnased, mis kinnitab piirideta interneti mõju noortele. Kuid välja tuli ka erinevusi.
Telia Eesti kommunikatsioonidirektor Katrin Isotamme sõnul kinnitas CAP uuring, et lapsed on online teemadel vägagi pädevad ja nutikad. Internetis varitsevate ohtude osas on aga lastel selge ootus ka täiskasvanute abile ja juhendamisele.
„Telia tahab omalt poolt kindlasti panustada teadlikkuse tõstmisse, kuidas netis nutikalt ja turvaliselt tegutseda. Plaanime oma töötajaid koolitada küberruumi ohtude osas ning pöörata tähelepanu sellele, kuidas nende riskidega toime tulla. Samuti jätkame koostööd Lastekaitse Liiduga küberkiusamise vastases võitluses ning soovime nõustada sel teemal nii lapsi kui noori.“
Värskelt avaldatud raportist selgub, et laste suhe internetiga ei seisne pelgalt sotsiaalmeedia kasutamises ja mängude mängimises, vaid tegu on keskkonnaga, kus omavahel põimub noorte maailm läbi suhete, emotsioonide, võimaluste ja ohtude.
Läinud aasta oktoobris osales enam kui 700 6. ja 9. klassi õpilast projektis, kus jagati oma mõtteid ja kogemusi teemal, milliseid võimalusi, eeliseid ja riske pakub internet. Tegu oli unikaalse rahvusvahelise projektiga, kuhu kaasati kooliõpilasi 7 riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast ja Taanist. Eestist osales nn lapsed internetis projektis 89 õpilast ning kaasatud oli kaks kooli – üks Tallinnas, teine Kuusalus.
Lastekaitse Liidu, Telia Eesti ja Kantar Emor Estonia ühisel eestvedamisel toimunud töötubades paluti õpilastel arutleda selle üle, millised on väljakutsed ja nende võimalikud lahendused üha enam ühilduvas reaal- ning internatimaailmas.
Lastekaitse Liidu projektijuht Kerli Valner tõdes, et Eestis toimunud töötubades keskendusid kohalikud õpilased mitte niivõrd internetis peituvatele probleemidele – nagu näiteks küberkiusamine – vaid just lahendustele, kuidas tagada turvaline ja sõbralik keskkond oma eakaaslastele ning kuidas tagada, et inimesed nendest lahendustest ka reaalselt kasu saaksid.
Selgub, et CAP uuringus osalenud Eesti kooliõpilased on oma internetimaailma-suunaliste ideedega väga ettevõtlikud ja innovaatilised. See oli üks erinevus näiteks teiste sama vanade Põhja- ja Baltimaade õpilastega. Raportis seisab, et eesti noored on oma ideedelt „ettevõtlikumad“ – esile kerkis just ambitsioonikus ning üsna tihti pöörati tähelepanu ka oma ideede äriloogikale.
Eesti noored soovivad jätta veebikeskkonda unikaalse jälje ning huvituvad sellest, kuidas asju paremini ja tõhusamalt teha. Seepärast nähakse internetti kui piiritute võimaluste keskkonda. Osavõtjate endi kirjelduste järgi on tegu kohaga, kus kõik on võimalik ning esile tõsteti emotsioone, mis on seotud meelelahutuse, vabaduse ja pealehakkamisega.
Samas pole Eesti CAP-laste jaoks internet pelgalt koht, kus sõpradega suhelda. See on ka võimalus arendada iseennast kui brändi. Teisisõnu – veebikanalites avaldatakse enda kohta väga hoolikalt valitud infot, mis näitab avalikkusele, millise inimesega on tegu.
Eesti kooliõpilased puudutasid online-maailmast rääkides tihti ka turvalisuse teemat. Samas olid turvariski teemad seotud peamiselt vargusega, nii identiteedi-, kasutajakonto kui ka füüsilise vargusega. Emotsionaalseid probleeme – nagu näiteks küberkiusamine – mainisid Eesti koolilapsed vähem kui nende Põhjamaade eakaaslased.
Kokkuvõttes näitavad töötubades osalenud laste endi hinnangud, millist rolli mängivad internet ja digiajastu nii meie kui meie laste elus.
Mõned näited:
Päris elus iseloomustavad sind paljud asjad: riided, kehakeel, pikkus, suurus, kaal ning kõnemaneer. Internetis tunned end aga vabalt ja oled kõigiga võrdne. Ning loomulikult anonüümne – võid teha kõike, mis tahad.
Poiss, 15.a
Kogu mu elu on nutitelefonis. Sõna otseses mõttes – sõbrad, pere, kool, hobid, huvialad, ajagraafikud. Ilma selleta ma ei teaks, mida või kus teha või mida teevad inimesed, kellest ma hoolin. Ma annaks täiega otsad!
Tüdruk, 14.a
Ma ei pruugi kunagi Facebooki kasutama hakata. See on vanadele inimestele.
Poiss, 11.a
Vahel kommenteerib mu ema või tema sõbrad minu fotosid Instagramis. Mul on nii häbi! Soovin, et mu sõbrad kirjutaksid sinna näiteks „armas“ või nii, aga siis kirjutab mu tädi: „Oi kui ilus tüdruk sa oled“. Ma kustutan selle ja loodan, et keegi ei näinud.
Tüdruk, 11.a
Proovisin ükskord olla terve päeva ilma nutiseadmeta. Ei tulnud välja…
Tüdruk, 12.a