Irina Golikova: Kõige aluseks on õnnelik, tark ja tugev pere

Autor: Grete Landson
Fotod: Irina Golikova erakogu
Ida-Viru maavanem Andres Noormägi tunnustas Eesti Vabariigi aastapäeva eel Ida-Viru maakonna teenetemärgiga nr 84 – Irina Golikovat, kes on õpetaja, kodanikuühiskonna tegelane, lastekaitse edendaja ja ühtlasi ka MTÜ Lastekaitse Liit vanematekogu liige.
Õnnitleme Irina Golikovat, täname teda intervjuu eest ja soovime edu tema tänuväärses töös.

Millega tegeleb Sillamäe Lastekaitse Ühing, mille tegevjuhina Te pikaajaliselt tegutsete?Sillamäe Lastekaitse ühing on tegutsenud 28 aastat – see on väga pikk aeg, mille jooksul oleme osalenud 186 projektis, kohalikus ürituses ja kampaanias. Me ei ole küll kokku lugenud, kuid ilmselt sisaldavad need aastad tuhandeid vabatahtliku töö tunde. Seda on tõesti väga palju.
Sillamäe Lastekaitse Ühingu missiooniks on kaitsta laste õigusi ja võimestada noori. Meie visiooniks on õiglane ja teineteist arvestav ühiskond, kus nii lapsi kui ka noori koheldakse täisväärtuslike inimestena.
Hetkel on meil käimas 12 programmi, sealhulgas aktiivse kodaniku ja kodanikuühiskonna arengu programm, soolise võrdõiguslikkuse programm, noorte osaluse ja kaasamise otsustusprotsess, jätkusuutliku arengu programm, lõimumise programm, tunnustamine lastekaitse valdkonnas “Laste Sõber” konkurss ning kodanikuühiskonna arendamine valdkonnas “Ida-Virumaa kodanikuühenduste tunnustamine”.
Me alustasime enam kui kahe aastakümne eest regionaalsel tasandil väikese organisatsioonina ja oleme tänaseks kasvanud oma piirkonnas tunnustatud organisatsiooniks.  Alates 1990. aastast oleme ka MTÜ Lastekaitse Liit liige ja kuulume ainsa muukeelse organisatsioonina alates 2012. aastast EKAKI ühiskomisjoni.  Lisaks on Sillamäe Lastekaitse Ühing Euroopa vaesusvastaste organisatsioonide (EAPN) võrgustiku liige alates aastast 2010, Anna Lindh Foundation Eesti liige alatest 2007. aastast ja omab konsultatiivset staatust ÜRO majandus- ja sotsiaalkomisjoni (ECOSOC) juures alatest aastast 2014. Veebruaris 2015 liitusime Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga ning sama aasta oktoobris Arengukoostöö ümarlaua liikmena. Ma olen väga uhke Sillamäe Lastekaitse Ühingu tegevuse üle. Tõesti, meil on palju koostööorganisatsioone ja koostööd nendega juhib meie tegevuskoordinaator Vassili Golikov koos noorte vabatahtlikega.
Mina tegevjuhina organiseerin meie organisatsiooni igapäevast tööd, hoian häid suhteid meedia ja kohaliku omavalitsusega ja korraldan kohalikku tegevust.

Kuidas on aastate jooksul muutunud laste olukord Sillamäel?
Sillamäe tähistab sel aastal oma 60. juubelit. Kahjuks väheneb laste arv meie linnas. Näiteks on varasema 14 lasteaia asemel neid alles jäänud vaid neli. Iga laps on praegu Sillamäe jaoks varasemast veelgi väärtuslikum. Kui inimestel on tööd, siis on neil tuleviku suhtes ka kindlustunne ja küllap sünnib ka lapsi.
Praegune elukorraldus annab lastele suuri võimalusi ja seejuures ka võimaluse vastutada. Näiteks organiseerime me suuri Ida-Virumaa noortefoorumeid, kus on osalemas umbes 180 noort. Nendel foorumitel pulbitseb suur energia! Lisaks on meil on  Ida-Virumaa keskus Märka last. Seal töötavad hetkel kolm klubi – Eesti patrioot, Usaldus ja Vabatahtlik. Igal klubil on oma liider, kampaania ja tegevuskava, millega oleme hõivatud olnud juba kolm aastat. Ilmunud on 19 metoodikakogumikku, kuid kahjuks on venekeelset infot ikka liiga vähe. Eesti vaatab sageli Ida-Virumaa kui probleemse ja regressiivse regiooni poole, kuid meil   jagub inimressurssi ja häid ideid, mida püüame ka teostada.
Siiski on laste olukord linnas ja maakonnas suhteliselt hea ja lapsi abistavad ametnikud teevad oma tööd südamega ja professionaalselt. 

Olete õpetajana kasvatanud mitut põlvkonda lapsi. Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo käsitlus on neljakümne kahe aasta jooksul täielikult muutunud. Missugused on tänased lapsed ja teismelised võrreldes nende emade-isadega?
Tõesti, lapsed ja koolimaailm üldse on selle ajaga väga muutunud! Muutunud elustiil on suur-suur teema, sest vaid umbes kolmandik noortest soovib elada aktiivset elu. Paljudel on kahjuks ükskõik, mõned inimesed on aga loomult juba rahulikumad. Teistest eristuvad aga edukad perekonnad, paljudel neist on hoopis teistsugused probleemid. Tegeleme ka uuringutega, selgitamaks välja Ida-Virumaa laste soove ja sellel teemal toimus ka maakondlik konverents. Teeme koostööd ka Innove, Rajaleidja ja Töötukassaga. 

Räägitakse, et ka nüüdisaegsed lapsevanemad on muutunud võrreldes nende vanemate põlvkonnaga. Mida Teie sellest arvate?
Jaa, muidugi on lapsevanemad muutunud. Ma olen tänulik Lastekaitse Liidu projektile „Kasvame koos“, mille raames meil oli võimalus teha suvelaagreid ja koolituspäevi ning uuringuid. Ka saime organiseerida perekooli ja õigusabi, iganädalaselt toimusid perenõustamised ja siiani töötab perekohvik. Saime vanematele õpetada hea ja positiivne olemist, lisada neile kompetentsust ja oskusi oma last hoida ja temast hoolida. Meil on ka mitmeid häid venekeelseid raamatuid, mille abil saame vanemaid koolitada. Lisaks on vene kasvatussüsteemis kasutusel 3P tehnoloogia, mis põhineb mõistmisel, vastuvõtlikkusel ja andestamisel (vene k понять, принять, простить) ja sobib kasutamiseks igale pereliikmele.

Õpetaja, Sillamäe Lastekaitse Ühingu tegevjuht, kodanikuühiskonna tegelane, lastekaitse edendaja, samas ka doktorant ja lisaks veel Lastekaitse Liidu vanematekogu liige. Mille nimel Te seda kõike teete?Kasutan sageli Parotta süsteemi, mis õpetab olema efektiivne 20% ajast, tehes samal ajal ära 80% asjadest. Mulle meeldib seada elus enda ette ülesandeid, planeerida oma tegevused eelnevalt läbi ja seejärel teha neid oma valitud järjekorras. Mulle on paljuski abiks e-riik – see aitab hoida kokku aega ja mis seal salata, ka tervist.  Minu soov on inimesi aidata ja eelkõige pakkuda oma abi vene peredele, kes seda väga vajavad ja ootavad. 

Kelleks Te väikese tüdrukuna saada soovisite?
Tore küsimus! Mul oli kolm konkreetset ametisoovi. Esmalt unistasin ma arstina töötamisest. Hiljem läbisin küll Punase Risti kursused, kuid arsti minust ei saanud. Ühiskonnaõpetuse tundide järel unistasin juristiametist, aga peale kohtu külastamist sain aru, et mulle ei meeldi kaitsta halbu inimesi. Minu lapsepõlvekodus oli suur raamatukogu ja mulle meeldis lugeda ja loetust teistele rääkida ning seda analüüsida. Abituriendina asendasin koolis õpetajat tema haiguse ajal ja eriti meeldis mulle olla ajalooõpetaja, unistasin isegi diplomaadiametist. Olen õppinud kuues ülikoolis ja käinud 86 riigis. Ühelt poolt ma soovin aidata võimalikult paljusid abivajajaid. Teisalt saan lektorina igal aastal külastada kolme kuni viit riiki, osaleda konverentsidel ja kohtumistel. Tuleb leida võimalused oma unistuste täitmiseks ja selle nimel ka tegutseda.

Ka kõige aktiivsema inimese patareid vajavad aeg-ajalt täitmist. Millest Teie ammutate jõudu ja leiate rõõmu?
Tiibeti tarkade ütlus kõlab, et tänu kivile leiad oma tee.  Ma olen loomu poolest positiivne inimene ja energiat ammutan heategevusest ja lastega tegelemisest, Sillamäe vabatahtlike tegevuse koordineerimisest. Elu on liiga lühike ja täis võimalusi ja väljakutseid. Ma arvan, et inimesed ei peaks elama igavat elu.

Teil on suur ja ühtehoidev pere, mis koosneb abikaasast ja kuuest lapsest. Mis Te arvate, missuguste sõnadega nemad Teid iseloomustaksid?
Suur  pere tähendab suurt tööd. Mul on tõesti kuus last – viis poega ja üks tütar. Nad on täiskasvanud ja ma olen ka vanaema neljale lapselapsele. Minu jaoks kõikidest eesmärkidest kõige olulisem on ehitada üles õnnelik, tark ja tugev pere. Õnneks on kõik minu lapsed pärinud minult ja abikaasalt aktiivse ja positiivse loomuse, nad on iseseisvad. Kõik minu lapsed on osalenud ka meie projektides ja laagrites. Eelmisel aastal ilmus minu raamat, mida saab laenutada Tallinna Ülikooli ja linna raamatukogudest „Mööda illusioonide teed“ (originaalpealkiri vene keeles: „По тропинкам иллюзий“) Sellesse raamatusse on kogutud soovitussõnu ja luuletusi minu lastele ja abikaasale, aga ka kaaslinlastele. Minu elu võtmesõnaks on armastus – loodan, et minu armastus hoiab minu lähedasi. Aga lapsed ja abikaasa nimetavad mind ootamatuks, ideede generaatoriks, pereentsüklopeediaks, globaalseks energiajagajaks ja vahel ka töönarkomaaniks. Ma juhindun sageli Eesti vanasõnast „Tervis on vaese mehe jõukus“. Soovin, et kõik inimesed oleksid terved ja elaksid sisukalt.