Miks tegime?
MTÜ Lastekaitse Liit poole on pöördunud aastate jooksul paljud lapsevanemad murega, et lapse koolikott on igapäevaselt väga raske. Avalikkuses on teemat pikalt käsitletud. Terviseamet tõdes sihtuuringus „Kooli päevakava ja õppekorraldus. Ranitsa (koolikoti) raskus” (2010), et rühihäirete teket põhjustavate faktorite hulgas on ülemäära raske koolikott (eriti algklassides). Koolikottide piirnormist suuremat kaalu on muuhulgas kinnitanud Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel 2014-2016 aastatel toimunud algklasside koolikottide kaalumise kampaania tulemused. Lapsevanemad on mures, et õpikud ja töövihikud on suure formaadi ja mahuga, ning koolid on passiivsed lahenduste pakkumisel koolikoti kogukaalu vähendamiseks, sh ei võimalda õppetöö korraldus paljudes Eesti koolides tihti hoida koolikottide raskust lubatud piirides.
Kes osales?
Küsitlus oli suunatud 1.-9. klassi õpilaste vanematele. Küsitluses osales 3418 lapsevanemat üle Eesti. Klasside kaupa osales lapsevanemaid järgnevalt (sulgudes toodud protsent vastajate üldarvust): 1. klass 574 (17%); 2. klass 444 (13%); 3. klass 569 (17%); 4. klass 488 (14%); 5. klass 428 (12%); 6. klass 381 (11%); 7. klass 246 (7%); 8. klass 164 (5%) ja 9. klass 124 (4%). Kõige aktiivsemad olid 1. ja 3. klassi õpilaste vanemad. Tüdrukute vanemad olid veidi aktiivsemad, moodustades vastajatest 54%. Suur tänu kõigile lapsevanematele, kes oma arvamuse edastasid!
Kuidas tegime?
Anonüümset küsimustikku sai täita ajavahemikul 15.03.-15.04.2017 keskkonnas www.connect.ee. Küsimuste koostamist koordineeris Malle Hallimäe, andmete sisulise analüüsi ja kokkuvõtte koostas Helika Saar. Suur tänu Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Terviseameti esindajatele, kes edastasid oma mõtteid küsimustiku koostamisel, samuti eKoolile küsimustiku levitamise eest.
Mida küsisime?
Käesolevast kokkuvõttest leiab vastused järgmistele küsimustele: milline on lapse koolikott; kui pika vahemaa liigub laps koolikotiga iseseisvalt päeva jooksul; kas koolikoti raskus valmistab muret lastele ja/või lapsevanematele; mis on lapse koolikotis; kui palju kaalub igapäevaselt lapse koolikott; kas vanemad on kaasatud aruteludesse, milliseid õppetööks vajalikke vahendeid peab laps endaga koolis kaasas kandma; milliseid lahendusi on pakkunud kool õppetööks kaasas kantavate vahendite kogukaalu vähendamiseks ja millised on lapsevanemate ettepanekud koolikoti raskuse vähendamiseks.
MIS SELGUS?
Milline on lapse koolikott?
Toestatud seljaosaga seljakotti kasutab 72% õpilastest, pehmet (toestamata) seljakotti kasutab 26% õpilastest. Koolikotti valides tuleb vanematel pöörata tähelepanu koolikoti kvaliteedile ja funktsionaalsusele, et vältida negatiivseid mõjusid lapse rühile.
Kui pika vahemaa liigub laps koolikotiga iseseisvalt päeva jooksul?
Üle 3 kilomeetri peab koolikotiga iseseisvalt päeva jooksul jalgsi liikuma 4% õpilastest. Koolibussi kasutamise võimalus on vaid 7% õpilastest.
Kas koolikoti raskus valmistab muret lastele ja/või lapsevanematele?
Koolikoti kogukaal on valmistanud muret 84% õpilastest, kusjuures pidevalt muretseb selle pärast 36% lastest (lapsed kurdavad muu hulgas selja-, kaela- ja peavalusid, lastel on õlavöötmepinged, käivad küürus, mõnel lapsel käib õhtul pea ringi). Lapse koolikoti kogukaal on muret valmistanud ka 94% lapsevanematest, sealhulgas valmistab see pidevalt muret 57% vanematest. Koolikoti raskusest on lapsega vestelnud 96% lapsevanematest, kusjuures 36% küsitluses osalenud vanematest räägib lapsega koolikoti raskusest sageli.
Mis on lapse koolikotis?
Oma lapse koolikoti sisust on igapäevaselt teadlikud 67% lapsevanematest, mõnikord vaatab kotti 30% vanematest. Igapäevaselt moodustavad 85% õpilastest kaasaskantavatest asjadest valdava osa päeva jooksul koolis õppetööks vajalikud vahendid (õpikud, vihikud, kunsti-, tööõpetuse-, kehalise kasvatuse tunni jne vahendid). Lisaks õppetööle on õpilased tihti hõivatud ka erinevate huvitegevustega (paljudel õpilastel kaasas lisaks õppetööks vajalikele vahenditele ka huvitegevuseks vajalikud esemed). Lapsevanematest 88% kinnitas, et nende laps ei kanna koolis kaasas mänguasju, vähemalt osal nädalapäevadest kannab koolis väikeseid mänguasju kaasas ligi 10% õpilastest.
Kui palju kaalub igapäevaselt lapse koolikott?
Koolikoti kogukaal ületab 85% õpilastest sotsiaalministri määruses nr 36 (2001) kehtestatud piirmäära. Kusjuures 89% 1.-3. klassi õpilastest ja koguni 92% 4.-6. klassi õpilastest on koolikott lubatust raskem. Koolikott kaalub 96% kuuenda klassi õpilastest 4 kg ja rohkem. Päeva jooksul kaasas kantavad huvi- ja vabaajategevuseks vajalikud vahendid ei moodusta koolikoti kogukaalust ülemäära suurt osa. Ligikaudu 60% õpilastest kannab keskmiselt kaasas vähem kui 1 kg huvi- või vabaajategevuseks vajalikke vahendeid. Vähem kui 15% õpilastest (sealhulgas 1.-3. klassi õpilastel alla 10%) kannab igapäevaselt kaasas huvi-ja vabaajategevuse vahendeid üle 1,5 kilogrammi.
Kas vanemad on kaasatud aruteludesse, milliseid õppetööks vajalikke vahendeid peab lapse endaga koolis kaasas kandma?
Koolid ei ole aktiivsed kaasama lapsevanemaid aruteludesse, mis puudutavad õppetööks vajalike vahendite kaasas kandmist. Vastanutest 43% kinnitas, et koolis ei ole antud teemat lapsevanemaid kaasates arutatud. Kool pigem teavitab lapsevanemaid otsustest (infoleht, e-kool, kooli koduleht, kooliminekul teabeleht, õpetaja teavitab vahetult) kui tõstatab selliseid arutelusid või kaasab neid temaatilistesse aruteludesse. Enamikel kordadel lapsevanemate ettepanekuid kooli poolt ei aktsepteerita, viidates ennekõike kooli piiratud võimalustele.
Milliseid lahendusi on pakkunud kool õppetööks kaasas kantavate vahendite kogukaalu vähendamiseks?
Osad koolid pakuvad erinevaid võimalusi õppetööks kaasas kantavate vajalike vahendite kogukaalu vähendamiseks. Samas lapsevanematest tervelt 44% kinnitas, et koolid ei ole pakkunud võimalusi õppetööks kaasas kantavate vajalike vahendite kogukaalu vähendamiseks. Topeltõpikud (eraldi koolis ja kodus kasutamiseks) on ainult 7%-l õpilastest, isiklik kapp on koolis 24% õpilastel. Tõsine probleem on suuremahulised (formaat, kaal) töövihikud ja õpikud, osad koolid pakuvad antud olukorra lahenduseks töölehtede kasutamise (17%). E-õpikute/vihikute kasutamine ei ole koolides levinud, taoline võimalus on ainult 2% õpilastest. Kunstitarbeid saab koolis hoida 5% õpilastest.
Millised on lapsevanemate ettepanekud koolikoti raskuse vähendamiseks?
Vanemad olid väga aktiivsed ettepanekute tegemisel koolikoti kogukaalu vähendamiseks. Ettepanekuid ei teinud vaid 12% küsitlusele vastanud lapsevanematest. Lapsevanemate aktiivsus küsimustikule vastamisel ja ettepanekute tegemisel näitab, et teema on väga oluline. Seega riik, omavalitsused kui koolipidajad ning koolid (mh õppekorralduslikke muudatusi ellu viies) peavad antud teemale lahenduskesksemalt lähenema. Samuti on oluline roll kooli ja kodu koostööl.
Populaarsemad ettepanekud märksõnadena: Topeltõpikud; õpikute ja töövihikute paber peab olema õhem; erinevate tundide arv päeval peab olema väiksem (rohkem topelttunde); koolikapp tasuta igale lapsele või võimalus jätta mõned kooliasjad klassi (vähemalt algklassides); töölehed ja e-õppe võimalus; kunstitarbed osta klassi peale ja hoida klassis; võimalus hoida sporditarbeid koolis. Vaieldamatult kõige populaarsem ettepanek oli koolis topeltõpikute kasutusele võtmine. Tervelt 47% vanematest leidis, et topeltõpikute olemasolu (st lapsel on õpik koolis ja kodus) aitab oluliselt vähendada lapse koolikoti kogukaalu, kuna õpikud on raskeim komponent koolikotis. Mitmed vanemad näevad topeltõpikute tagamiseks lahendust, kus õpilasel on originaalõpik koolis aga kodus on kasutusel e-õpik. Lapsevanematest 22% soovitab isikliku kapi kasutamise võimalust. Kuigi õppevahendite digitaliseerimine vähendab kindlasti koolikoti kogukaalu, pakkus e-õppevahendite kasutamist lahendusena vaid 11% lapsevanematest.
Vanemad näevad laste koolikoti kogukaalu vähendamisel ka endi vastutust, seega tehti soovitus lapsevanematel jälgida hoolikamalt koolikoti sisu ning arutada lapsega, mida tal konkreetsel päeval on vaja kooli kaasa võtta.
On olemas lahendusi, mis ei vaja raha ega koolis vaba pinna olemasolu — 13% lapsevanematest soovitas teha koolikoti kogukaalu vähendamiseks muudatusi õppekorralduses, näiteks teha muudatusi tunniplaanis nii, et ühel päeval ei oleks liiga palju erinevaid aineid. Algklasside laste vanemad soovitasid ennekõike kodutööde mahu vähendamist, samuti oleks lahenduseks õpilaste teavitamine õpetaja poolt, millised õppevahendid on järgmisel päeval koolis vajalikud.
Ettepanekutest 10% oli seotud õpikute ja töövihikute mahu vähendamisega. Lapsevanemad rõhutasid koostöö vajadust Haridus- ja Teadusministeeriumi, kirjastajate ja õppevahendite koostajate vahel.
KUIDAS EDASI?
Lapsevanemate aktiivsus küsimustikule vastamisel ja ettepanekute tegemisel näitab, et koolikoti (üle)kaalu teema on nii laste kui ka lapsevanemate jaoks väga oluline. Seega riik, omavalitsused kui kooli pidajad ning koolid (mh õppekorralduslikke muudatusi ellu viies) peavad antud teemale lahenduskesksemalt lähenema. Samuti on oluline roll kooli ja kodu koostööl. Käesolevast küsitlusest tulenevad lapsevanemate ettepanekud esitab MTÜ Lastekaitse Liit nii Haridus- ja Teadusministeeriumile, tervise- ja tööministri poolt kokku kutsud kooliõpilaste tervisekaitse töörühmale, kui ka koolidele.
TUTVU KÜSITLUSE KOKKUVÕTTEGA SIIN