Lastekaitse Liidu lastelaagrites naudivad puhkust ka keerulised lapsed

Ivar Edala

psühholoog, tugiisik laagriprogrammides

Suviste laagriprogrammide raames saabuvad Remniku noortelaagrisse puhkama eri vanusest lapsed Eesti eri paigust. Eelmisel, 2016. aastal osales Remniku noortelaagris korraldatud laagriprogrammides kokku 1302 last ja sotsiaalprogrammi alusel osales laagrivahetustes kokku  685  last. Lastega peredele suunatud sotsiaalprogrammi kaudu olid abiks omavalitsuste lastekaitsetöötajad ja asenduskodude võrgustik, kelle kaudu toimus laste arenguks suunatud programmide ettevalmistus, valik, nõustamine ja laste osaluse toetamine. Kuna laagriprogrammides on suur nn keeruliste laste osakaal, on sedavõrd rohkem ka probleeme, mida laagripersonalil tuleb kohapeal lahendada. Keeruliste laste puhul on enim päevakorras probleemne käitumine, kaaslastega läbisaamine ja laagri kodukorra järgimine. Esineb ka koolikiusamisega samalaadset tegevust, öörahu ajal hoonetest lahkumisi ja ka suitsetamist.

Laagri personal rakendab oma töös lastega tavapedagoogika võtteid ning kasutab ka ööpäevaringselt laagris viibiva tugiisiku abi, kes suhtleb ka lapse esindaja või lapsevanemaga, kui olukord seda nõuab. Vajadusel vestleb lapsega laagri juhtkond ning äärmine võimalus on laps, kelle korrarikkumised hakkavad segama laagri normaalset toimimist koju saata – sellisest võimalusest on teadlikud ka vanemad.

Mida  lapsele laagrisolek annab, mida ta siin olles õpib?
Laagriprogramm „Heureka!“ on 2017.aastal üles ehitatud nii, et see sisaldaks iga päev hetki, mil kogu laager saab kokku – lipuplatsil toimub ühisvõimlemine-tants muusika saatel, lipu heiskamine selle päeva sünnipäevalaste poolt ja tublimate tunnustamine. Samuti toimub õhtul ühiselt lipu langetamine.

Iga päev toimuvad planeeritult erinevad ettevõtmised – olgu tegu siis spordivõistluste, ühise meisterdamise, loomingukonkursiks valmistumise, Teaduskeskus Ahhaa etteastetega vms. Laagriprogrammi „Heureka!“ eesmärgiks on lisaks huvitava tegevuse pakkumisele loomulikult  meeskonnatöö ja üksteisega arvestamise harjutamine – neid oskusi läheb noorel vaja lisaks koolile ka edaspidises elus.

Iga rühm sõnastab ja paneb laagri algul rühmaõpetajate abiga kirja reeglid, mida laagris olles järgida – need on tavaliselt igas toas nähtaval kohal ja neist püütakse ka kinni pidada.  Loomuliku osana kuuluvad laagri päevakorda ka kolm söögikorda, millele lisandub ka rühmades jagatav õhtupala, mida jagatakse rühmades. Kellel on veel isu maiustuste järele, saab õhtul külastada puhvetit.

Iga-aastaseks traditsiooniks on kujunenud päästeametnike külaskäik laagrisse, mille käigus tutvustatakse päästetehnikat, räägitakse tuleohutusest, tegutsemisest erinevate õnnetuste korral, esmaabi andmisest jms, korraldatakse teatevõistlusi ja kontrollitakse laste teadmisi.

Päeva lõpuks on tavaliselt planeeritud disko, mida lapsed ka väga ootavad.

Iga laagripäeva hommikul ja lõpus toimuvad rühmades koos rühmaõpetajaga hommiku- ja õhturingid, kus tehakse plaane ja kokkuvõtteid päeva kohta. Lisaks plaanidele ja kordaminekutele räägitakse ka rühmas aset leidnud negatiivsetest sündmustest – tavaliselt on nendeks erinevat laadi korrarikkumised.

Laste turvalisus on olulisim
Tähtis on see, millega ja kuidas laagris laste aega sisustatakse, kuid väga oluline on seejuures tagada ööpäevaringselt ka laste turvalisus. Kui lapsevanem või lapse esindaja on lapse laagrisse saatnud, ei tohiks ta muretseda tema hoolealuse heaolu, elu ja tervise pärast. Olgu tegu siis üritustega rannas, ujumise, spordivõistluste, vaba aja veetmise või öörahu järgse ajaga, peavad rühmaõpetajad igal juhul tagama laste turvalisuse ja tervise. Laagris on alaliselt kohal ka meditsiinitöötaja.

Laagri kodukord ongi loodud eelkõige sellest, et tagada kõikide laste turvalisus. Kodukorra  rikkumiste puhul on tulnud lapsi ka reaalselt koju saata – olgu põhjuseks pidev öörahu häirimine, kaaslastele psüühiliste või füüsiliste traumade tekitamine või öörahu ajal oma rühmast lahkumine. Lapsevanemad ja lapse esindajad peaksid kindlasti enne lapse laagrisse saatmist tutvuma laagri kohta kodulehel oleva infoga ja  lapsega enne laagrit neil teemadel vestlema.

Kui laagri lõppedes lapsevanem või hooldaja lapsele järgi tuleb või teda kodus vastu võtab, siis on ta saanud tagasi lapse, kes on kindlasti rikkam teadmiste ja kogemuste poolest, oskab ise midagi meisterdada ning loodetavasti on enam kinnistunud ka meeskonnatöö oskused. Lapsed saavad meie laagris tahes-tahtmata ka keeleõpet, sest erinevast rahvusest laste vahel toimub laagris pidevalt ka keeleline lõimumine.

Lastekaitse Liidu Lastelaagrites väärtustatakse sisukat ajaveetmist, sest elamus pakub elus ja töös vaheldust ning uut õpikogemust. Meie tegevusmotoks on: Elamus = Kogemus