Lastekaitse Liidu Noortekogu liige, Tallinna Prantsuse Lütseumi 9a klassi õpilane Linda Tälli on vaatamata noorele eale esindanud Eestit paljudel rahvusvahelistel seminaridel ja konverentsidel ja on aktiivne oma arvamuse avaldamisel.
Linda kogemust uuris Gertha Teidla-Kunitsõn.
Miks sa tegeled laste ja noorte arvamuse jõudmisega täiskasvanute ja ekspertideni? Miks see sinu arvates vajalik on?
Meil, lastel ja noortel, ei ole praegusel eluetapil kuigi palju sõnaõigust ega võimu otsuste langetamistel ning nende teoks tegemistel, kuid see ei tähenda, et meil puuduvad seisukohad. Põhjus miks mina tegutsen kui sõnumitoojana, on tahtmine seista nende eest, kes ei saa elada täisväärtuslikku elu ning pole ka võimalusi ja/või enesekindlust seda muuta. Eurostati statistikaandmeid vaadates on ilmselge, et selliste inimeste arv Euroopas on ikka veel liiga kõrge.
Oleks loogiline, kui näiteks linnavalitsus tahab ehitada uut mänguväljakut, siis nad küsivad lastelt endilt nende mõtteid, mitte ei arvesta ainult ehitajate või kolleegide omadega.
Kuna tihti puudutavad teatud muutused meid ja meie tulevast täiskasvanuiga, siis oleks suur pluss, kui saaksime juba praegu oma tulevikku mingil määral kavandada ja kontrollida.
Kas sa oskad hinnata või oled tajunud ka erinevust selles osas, kuidas on lapsed ja noored Eesti erinevates paikades, organisatsioonides või omavalitsustes kaasatud? Kuidas on see olukord võrreldes kaasatusega mujal Euroopas?
Hiljuti aitasin Lastekaitse Liidu büroos sisestada arvutisse ühe uuringu vastuseid, mis keskendus laste ja noorte kaasamisse. Need ei olnud küll kõik tulemused, kuid siiski sain ma ülevaate, mida lapsed ja noored vanuses 10-15 arvavad. Minu rõõmuks olid enamus lapsi ja noori saanud võimaluse anda oma panus ümbruskonna kujundamisele. Minu kurvastuseks ei olnud enamus aga üldse teadlikud, et nende kodukohas tegutsevad noortekogud, väitlusklubid, noorteorganisatsioonid. Sellest järeldan ma, et kaasamine ei pruugi olla seal nii suur.
Mujal Euroopas on kaasamine kindlasti palju suurem, sest rahvusvahelistel üritustel kohtan ma palju noori samade riikide erinevatest organisatsioonidest. Kindlasti mängib rolli ka riikide suurem pindala ja rahvastiku tihedus.
Kuidas mõjutab sinu osalemine üle-euroopalistel üritustel laste ja noorte heaolu Eestis?
Minu osalemine üle-euroopalistel üritustel aitab kindlasti tõsta ja parandada Eestis elavate laste ja noorte heaolu nii Eesti kui ka Euroopa tasemel. Üritustel kuulates, kaasa rääkides ja ka nende organiseerimistel saan oluliselt palju kogemusi, mõtteid ning teiste inimeste lugusid nende elust. Niimoodi alati silmaringi laiendades, saan uusi teadmisi rakendades Eestis efektiivselt tegutseda, sealhulgas sisurikkamalt kõneleda, omavanustega paremini koos.
Praeguseks olen osalenud konverentsidel, mis keskenduvad tervele Euroopale ja selle jõukuse ning õitsengu kasvatamisele. Niimoodi saavad ka eestlased uutest muutustest osa. Seda küll kaudselt, kuid vähemalt ei jää me arengust maha.
Missuguseid tulemusi oled sa näinud, osaledes nüüdseks juba mitmel rahvusvahelisel üritusel, mille eesmärgiks on laste ja noorte arvamuse kuuldavaks tegemine?
Kõige suurem muutus, mida olen märganud on andmine lastele ja noortele kõnelemise võimalus. See on ka tegelikult ka põhjus, miks ma olen saanud osaleda 15-aastasena sellistel suurtel rahvusvahelistel üritustel. Noorte seisukohaga arvestamine on teistsugune probleem. Tihtipeale on noored lihtsalt “dekoratsiooniks” ja näitamiseks, et esindatud on kõik vanusegrupid.
Õnneks hakatakse sellest probleemist üle saama ja lastel on aina rohkem võimalusi osaleda paneeldiskussioonides, töötubades, aidata ürituste korralduses jpms.
Viimati, kui osalesin Brüsselis FRA sümpoosionil, tuli mulle suureks ja meeldivaks üllatuseks professionaalne ettevalmistus. Päev enne peaüritust tegime noortegrupiga kurnava vaimse mõtlemise päeva, kus arutasime algusest lõpuni paneeldiskussioonides esinevad teemad endale arusaadavalt läbi. Minule meeldiva üllatuse valmistas see, et meile anti ülesandeks ette valmistada küsimusi ja arvamusavaldusi, mida tahame avalikult esitada panelistidele ja ka lihtsalt sümpoosiunil osalejatele. See aga näitab, et lapsi ja noori julgustatakse oma seisukohti kõva ja julge häälega välja ütlema, mida ma loodan hakatakse ka igal pool mujal aina tihedamini tegema.
Kuidas sa noorena teed ennast täiskasvanutele kuuldavaks? Kuidas suhtuvad sinusse kui nooresse täiskasvanud ja oma ala eksperdid?
Ennast täiskasvanutele kuuldavaks tegemine on lihtsamast lihtsam. On ainult üks märksõna: räägi. Mitte kusagil pole mingit kohustust oma mõtete endale jätmiseks. Kui keegi pahandab selle üle, et sa tahad arutelust osa võtta, on see tema mure. Ainukese asjana peab hoolikalt läbi mõtlema, mida millal kus öelda, kuid kui see on endale arusaadavaks tehtud, let the world be your stage.
Minusse kui nooresse suhtuvad täiskasvanud ja oma ala eksperdid erinevalt. Õnneks olen ma saanud siiamaani head tagasisidet, kuid olen 100 protsenti kindel, et nii mõnelegi ei ole ma nii meelepärane isiksus. Kuid see on täiesti normaalne ning mul on isegi hea meel, et selliseid inimesi leidub, sest siin saab nendega pidada intelligentselt argumenteeritud vaidlusi.
Olles täiesti aus, siis need täiskasvanud, kellega olen ma koos töötanud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt suhtuvad minusse kui oma kolleegi ühiste eesmärkide ja tõekspidamistega. Kindlasti tulevad minu mitte nii suur vanus ja kogemustepagas mõnes kohas takistuseks, kuid see ei ole siiski põhjus, miks peaks mind ja mu eakaaslasi teistmoodi kohtlema.