Lapsed ja andmekaitse. Milliseid muudatusi toob kaasa EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus?

Autor: Maire Iro, Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete nõunik

Selle aasta 25. maist hakkab kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus. Uus määrus on otsekohalduv, mis tähendab, et koos siseriiklike rakendusaktidega hakkab see asendama ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Ehkki muutuvast andmekaitseõigusest on meedias üsna palju räägitud, on seni siiski tähelepanuta jäänud laste õigustega seotud küsimused. Milliseid muudatusi toob uus andmekaitseraamistik kaasa laste jaoks?

Kõigepealt on oluline rõhutada, et lastele kehtivad oma isikuandmete kaitsmise osas kõik samad õigused, mis täiskasvanutelegi – näiteks õigus tutvuda enda kohta kogutud andmetega, õigus andmete parandamisele ja kustutamisele. Miks me sel juhul laste õigustest üleüldse eraldi räägime?

Määruses on mitmel korral rõhutatud, et lapse isikuandmed vajavad võrreldes täiskasvanu andmetega erilisemat kaitset. Lapsed lihtsalt ei pruugi olla piisavalt teadlikud kõigist ohtudest, mis isikuandmetega liiga vabalt ringi käies kaasneda võivad ega hooma nii hästi kõiki võimalikke tagajärgi. Seetõttu ei oska lapsed end alati ka nende ohtude eest kaitsta.

Infoühiskonna teenused

Lapse õiguste eest seisab ennekõike lapsevanem, nii ka andmekaitsevaldkonnas. Alaealise eest annab nõusoleku tema isikuandmete kogumiseks ja kasutamiseks lapsevanem. Uus regulatsioon loob aga selle reegli kõrvale ühe erandi. Üldmääruse kohaselt võib alaealine infoühiskonna teenuseid kasutades anda oma isikuandmete töötlemiseks nõusoleku ise, kui ta on vähemalt 16-aastane. Siia alla käivad näiteks erinevad suhtluskeskkonnad, sotsiaalmeedia ja e-posti teenus.

Kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele on antud võimalus see vanusepiir veel allapoole tuua. Siiski peab see jääma vahemikku 13-16 aastat. Eestis praeguseks veel lõplikku otsust tehtud ei ole, ent Andmekaitse Inspektsioon on soovitanud tuua see piir võimalikult madalale. Kooskõlastusringile jõudnud isikuandmete kaitse seaduse eelnõus on Justiitsministeerium vanusepiirina välja pakkunud 14. eluaasta. Mis tähendab, et eelnõu järgi võiks alaealine alates 14. eluaastast juba ise otsustada, kas anda nõusolek oma isikuandmete töötlemiseks näiteks sotsiaalmeedia ettevõttele või mitte. Noorema lapse puhul peab isikuandmete töötlemiseks andma nõusoleku lapsevanem.

Tuletan meelde, et sellega ei kehtestata mitte uut piirangut, vaid tuuakse vanusepiiri hoopis allapoole. Siiani on isikuandmete töötlemisel lapsevanema nõusolekust lähtutud kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Edaspidi on see piir infoühiskonna teenuste osas madalamal. Eesti muide on siin selgelt liberaalsema suuna esindaja – kui liikmesriik erandit ei kehtesta, jääb selleks üldmääruses kehtestatud piir ehk 16 aastat.

Nõustamisteenused

Ühe olulise erandina on määruses lastega seoses räägitud ka ennetus- ja nõustamisteenusest. Nimelt ei ole vanema nõusolekut vaja seoses otse lapsele pakutavate ennetus- ja nõustamisteenuste osutamisega ning selliste teenuste kontekstis ei tohiks vanema nõusolekut nõuda. Kõige lihtsama näitena võib siinkohal nimetada vast nõuandetelefone või abiliine, kuhu laps ise abi küsimiseks helistab.

Lastesõbralik teavitus

Uues määruses on nõue, et kogu isikuandmete töötlemist puudutav info peab olema esitatud selgelt, arusaadavalt ja lihtsas keeles. Seda eriti teabe osas, mis on suunatud otseselt lastele. Ka täiskasvanul on sageli raske mõista keerulises juriidilises keeles kirjutatud pikki kasutustingimusi või lepinguid. Seda enam ei saa sellistest tekstist aru laps. Seetõttu tuleb info esitada kokkuvõtlikult ning sellises sõnastuses, et see oleks lapse jaoks lihtsasti mõistetav. Soovitatav on kasutada ka visualiseerimist, et esitatud info paremini arusaadav oleks.

Näiteks kui rääkida erinevatest lastele mõeldud veebipõhistest mängudest, peaks lapse jaoks enne nende mängima asumist olema selge, milliseid andmeid ja miks mäng tema kohta kogub. Sama kehtib kõigi lastele mõeldud äppide, programmide ja teenuste kohta, olgu need siis oma olemuselt haridusliku eesmärgiga või puhtalt meelelahutuslikud.

Õpetaja, lapsevanem või noorsootöötaja saab lastele selgitada, et kui kasutustingimused jäävad segaseks, siis tasub enne nendega nõustumist täiskasvanuga nõu pidada. Olukorras, kus laps ei ole kindel, milliseid andmeid tema kohta kogutakse või kuidas neid kasutatakse, tasub olla ettevaatlik ning selliste teenuste kasutamist tuleks pigem vältida.