Tuuli-Brit Vaga, Sotsiaalkindlustusameti lääne piirkonna lastekaitse osakonna konsultant
Kes on lastekaitsetöötaja? Tõenäoliselt on igaüks kuulnud ametnikust, keda nimetatakse lastekaitsetöötajaks. Mõnel on isiklik kokkupuude ning mõnele on lastekaitsetöötajat tutvustanud meedia läbi oma vaatenurga. Kuid kes see lastekaitsetöötaja tegelikult on?
Lastekaitsetöötaja töötab kohalikus omavalitsuses ning tema tööks on seista lapsi puudutavates küsimustes nende heaolu, õiguste ja huvide eest. Lastekaitsetöötaja on lastega peredele asjatundlik abistaja, kelle poole võib pöörduda mistahes lapsi puudutavatel teemadel. Lastekaitsetöötaja eesmärk on iga loo puhul selgitada välja lapse ja pere vajadused, nende ootused ning jõuda koostöös perega lapse jaoks kõige sobivama lahenduseni.
Lastekaitsetöötaja kui hunt kriimsilm. Lastekaitsetöötaja poole võib pöörduda väga erinevate küsimustega, nende tööpõld on väga lai. Lastekaitsetöötaja abistab lapsi, kes on jäänud hooletusse või langenud väärkohtlemise ohvriks. Samuti neid, kellel on raskusi koolikohustuse täitmisega või eakaaslastega suhtlemisel, kellel on enesehävituslikud mõtted või raskusi õiguskuulekusega.
Lastekaitsetöötaja on toeks vanematele mistahes vanemlike oskuste küsimustes ning aitab leida parimaid efektiivse vanemluse arendamise võimalusi. Lastekaitsetöötaja seisab laste eest hooldusõiguslikes küsimustes ning abistab vanemaid lahutuse järgselt uue elukorralduse loomisel, ilma, et lapsed peaksid jääma vanemate vaidluste vahele. Samuti osaleb lastekaitsetöötaja lapsi puudutavates tsiviil- ja kriminaalmenetlustes. Lisaks abistab ta peresid, kus kasvavad erivajadustega lapsed ning on olemas asendushooldusel olevate laste jaoks.
Lastekaitsetöötaja tööpäevad on seega väga erinevad ning lastekaitsetöötajad ütlevad ise, et hommikul tööle minnes ei tea nad kunagi, milliseks tööpäev kujuneb või mis neid ees ootab.
Kuidas lastekaitse kõike seda teeb? Lastekaitsetöötajani jõuavad teated võimalikust abivajavast lapsest erineval moel. Järjest rohkem pöörduvad lapsed ja pered ise abi saamiseks lastekaitsetöötaja poole ning üha enam tuleb teateid ka koostöövõrgustikult. Kui lastekaitsetöötaja saab teate võimalikust abivajavast lapsest, hindab ta lapse abivajadust ning selgitab välja, kuidas see mõjutab lapse heaolu. Abivajaduse hindamisel püütakse saada terviklik ülevaade lapse ja pere olukorrast, et leida üles pere enda ressursid ning selgitada välja, kus on vaja tuge.
Vajaduse ilmnemisel pakub lastekaitsetöötaja lapse ja pere toetamiseks vajalikku tuge, mille sobivust arutatakse koos perega. Lastekaitsetöötaja saab perekonda nõustada ise ning on hästi kursis erinevate abistamise võimalustega laiemalt. Samuti teab ta kõige paremini oma tööpiirkonna ressursse ja võimalusi.
Kõige selle juures kaasab lastekaitsetöötaja alati lapse ja perekonna. Laps on oma elu ekspert ning tema arvamus on juhtumi lahendamisel väga olulise tähtsusega. Samuti vanemad – nemad teavad oma last kõige paremini ning parimad lahendused tulevad alati koostöös.
Oluline roll on võrgustikul. Kuigi lastekaitsetöötaja töö on väga mitmetahuline, ei saa ta olla igas valdkonnas ekspert. Lapse ja pere parimal moel abistamiseks teeb lastekaitsetöötaja tihedat koostööd teiste lastega töötavate spetsialistidega – haridustöötajad, õigusvaldkond, tervise spetsialistid jne. Nii saavad laps ja perekond kindlad olla, et kõik nendega kokku puutuvad spetsialistid töötavad ühise eesmärgi nimel.
Mida teha, kui lastekaitsetöötaja minuga ühendust võtab? Lastekaitsetöötaja esimene telefonikõne võib olla hirmutav – keegi justkui nagu sekkuks pere ellu. Sageli on lastekaitsetöö kohta levivad müüdid hirmutavad ning nii võib tekkida soov lastekaitsetöötajat vältida. Jutud laste perest eraldamise, kui peamise lastekaitsetöö funktsiooni kohta, tekitavad aga ebavajalikku hirmu, mis kandub kiiresti vanematelt üle ka lastele. Tegelikult on aga vastupidi, lastekaitsetöötaja teeb kõik endast oleneva, et laps saaks kasvada oma päritoluperes, mida ilmestab ka järgnev lugu ühe linnavalitsuse lastekaitsetöötaja juhtumite pagasist. Seega pea alati meeles – lastekaitsetöötajal ja vanemal on ühine eesmärk – lapse heaolu.
Lastekaitsetöötaja jaoks on oluline, et laps saaks kasvada bioloogiliste vanemate juures. Lastekaitsetöötaja poole pöördus noor ema, kes palus abi, et saada oma laps enda juurde elama. Noor ema sai lapsevanemaks, kui ta oli alles alaealine. Seetõttu oli peale lapse sündi tema eestkostjaks vanaema, kuni lapse ema saab täisealiseks. Paari aastaga, mil laps vanavanemate juures elas, kiindusid vanavanemad lapsesse väga. Kui lapse pärisema sai aga täisealiseks, tekkis keeruline olukord, sest vanavanemad, olles lapsesse juba väga kiindunud, ei soovinud last enam emale tagasi anda. Samuti keelasid nad lapsel kohtuda oma bioloogilise emaga, nii palju, kui ema oleks soovinud. Noor ema nägi mitu aastat vaeva, et saada oma laps tagasi, enne, kui otsustas pöörduda lastekaitsetöötaja poole.
Lastekaitsetöötaja tuli appi. Lisaks emale pidas lastekaitsetöötaja mitmeid vestlusi ka vanavanematega ning selgitas välja, mida laps soovib. Laps avaldas valmisolekut elada koos emaga ning ka vanavanemad saadi nõusse, et laps saaks elama asuda oma bioloogilise ema juurde, kellel olid seaduse järgi kõik õigused olemas. Ema ise oli väga tubli ning igati sobilik oma last kasvatama. Veelgi enam, lastekaitsetöötaja pakkus emale lisaks toetavaid teenuseid, et muutunud elukorraldusega edukalt toime tulla. Pere sai endale appi tugiisiku ning ema võttis osa vanemlike oskuste arendamise koolitustest. Samuti on olnud lastekaitsetöötaja abiks, et säilitada lapsel kontakt vanavanematega, kes teda esimestel eluaastatel põhiliselt kasvatasid. Täna läheb lapsel väga hästi ning kooliteed sai ta alustada juba oma emaga koos elades.
Pane ka ennast lastekaitsetöötajana proovile – TESTI SIIN, kuidas lahendaksid Sina lastekaitsetöötaja ülesandeid ning saa teada, milliste erinevate juhtumitega lastekaitsetöötaja veel tegeleb.