Alis Tammur, juhtivanalüütik
Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond Statistikaamet
Kui rahvastikuteemadest rääkides tuleb juttu lastest ja lastesaamisest, siis püsivad fookuses ikka naised ning emad. Nii keskenduvad ka rahvastiku kontekstis olulisemad mõisted just sellistele seostele. Olgu näiteks summaarne sündimuskordaja, mis näitab keskmist naise poolt sünnitatavate laste arvu või sündimuse vanuskordaja, mis näitab, kui palju naisi mingis vanusrühmas aasta jooksul lapse saab ning ema keskmine vanus lapse sünnil.
Rahvastikuprotsesside hindamisel on naistekesksusel omad selged põhjused, kuid see ei anna sündide uurimisel tegelikkusest täit pilti.
Seega ei tohiks ühiskonnas toimuvast arusaamiseks piirduda üksnes raamatupidamisliku ülevaatega. Muidu on kiirelt tulemas järeldused, et kogu Eesti rahva püsimise koormus lasubki ainult naiste õlgadel. Tegelikult on pildil ka mees, isa, võrdväärse rolli kandja selleks, et lapse sünd üldse toimuda saakski.
Kui vaatleme peresid ja nende loomist tervikuna, saame lisaks sündimuses toimuvatele muutustele ülevaate ka põhjustest, mis sündide kasvu ja kahanemist mõjutavad.
Oma artiklis käsitlen lastega peresid, kus harjumuspärase naistekesksuse asemel on tähtsal kohal hoopiski mees, isa.
Võrreldes lastetute meestega võib isade kohta kohe öelda, et nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem, on tervemad ja elavad kauem (Tammur 2019).
Enamasti saavad mehed isadeks natuke hilisemas eas kui naised emadeks. Isad on lapse sünnihetkel keskmiselt kolm aastat emadest vanemad. 2018. aastal oli ema keskmine vanus lapse sünnil 30,5 aastat, isal 33,8, kuid 40-aastaste ja vanemate meeste arv kasvab igal aasta järjest enam. Üle 40-aastaste sünnitajate arv ka kasvab, kuid loodusel on siin omad piirid, mistõttu jääb see kordades tagasihoidlikumaks.
Lapse sünnihetkel elavad tema vanemad sagedasti vabas kooselus, kuid enamik lapsi kasvab siiski abielus vanematega.
30ndates eluaastates meestest on igal neljandal vähemalt üks laps ja alates 40ndatest on rohkem kui pooled meestest kahe või enama lapse isad. Iga neljas-viies vähemalt 40-aastane mees on kolme lapse isa. Lastetuid mehi on 40ndates eluaastates 24%, 50ndates 18%. Naiste hulgas on lastetuid 10% kandis (alates vanusest 45, mil laste arv naisel enam oluliselt ei kasva). Järelikult on lastetuid mehi naistest pea poole enam.
Eestis omavad rohkem lapsi eesti rahvusest vanemad. Hariduse järgi aga on näitajad vastupidised: lapsi on rohkem põhiharidusega naistel ja kõrgharidusega meestel. Samas see trend natuke juba muutub: 40ndates eluaastates kõrgharitud naistel on lapsi mõnevõrra rohkem kui vanematel ja põhiharidusega nooremate naiste laste arv jääb väiksemaks kui varasemates põlvkondades (Raid, Tammur 2018).
Kas see niimoodi jätkub, näitab tulevik, kuid siinkohal võib märgata toimumas põhimõttelist muutust.
Kui varem tuli tööellu enam panustavatel naistel laste kasvatamisel arvestada peamiselt omaenese ajaressursiga, siis nüüd soodustavad lastetoetused ja ühiskond laiemalt järjest enam isade kaasamist pereellu. Naine ei pea enam valima töö ja kodu vahel, sest pere eest hoolitsemisel tehakse ühiseid otsuseid.
Kas selle tulemus on suurem laste arv?
Sündimuses toimuvaid muutuseid saab taandada suures osas turvalisusele. Turvalisuse all pean ühelt poolt silmas nii majanduses toimuvat ehk pere toimetulekut kui ka partnerite omavahelise suhte stabiilsust. Lapsi sünnib rohkem tugevatesse ja majanduslikult kindlustatud peredesse (Raid, Tammur 2018). Teiselt poolt lähtub peres toimuv otseselt naisest. Naine on õnnelikum, kui pereelu võimaldab tal laste kõrvalt täita oma unistusi ja ambitsioone, kui majapidamine ja lastega seonduvad kohustused ei ole ainult tema õlgadel.
Varasemas, traditsioonilises peremudelis sündis rohkem lapsi peredes, kus naine oli mehest madalama hariduse ja tööpositsiooniga ning tema panus pere majanduslikku toimetulekusse oli väike (Hansson, 2009). Nüüd on üha enam levimas peremudel, kus oluliseks peetakse lapsevanemate võrdsemat panustamist. Eestis omavad praegu umbes pooled naised kõrgharidust, põhiharidusega naiste osatähtsus sünnitusealiste naiste hulgas jääb 10% kanti. On selge, et kui tahame rahvana püsima jääda, ei saa vanale mudelile eriti loota.
Kui vaadata laste arvu praegustel 60-aastastel või vanematel meestel, siis ei ole haridusel keskmisele laste arvule suurt mõju. Nooremate puhul on laste arv suurem kõrgharitud meestel, kes töötavad paremini tasustatud ja prestiižsematel ametikohtadel. Seega täidavad nad võib-olla edukamalt naiste poolt oma tulevasele laste isale püstitatud ootusi.
Tänapäevase peremudeli järgi saab pigem rohkem lapsi olema peredes, kus naine ja mees panustavad võrdsemalt nii kodustesse tegemistesse kui ka karjääri. Järelikult tuleb laste sündimise toetamiseks tagada riiklikul tasandil pere- ja tööelu ühitamine ning mõlemale vanemale võrdsemad võimalused. Seda on viimasel ajal ka tehtud ja eriti märkimist väärivad just isade pereellu kaasamiseks tehtud muudatused.
Lisaks riiklikele meetmetele on oluline muuta ka ühiskonna suhtumist. Uuringud näitavad, et hoiakud ongi muutunud võrdsust pooldavamaks ning mitmekesistunud ettekujutus naise ja mehe rollist töö- ja pereelu ühitamiseks. Perekonda hinnatakse kõrgelt.
Seega tuleks igale perele anda rohkem võimalusi otsustada, milline on neile kõige sobilikum rolli- ja tööjaotus pereloomisel ja lastekasvatamisel. Samas püsivad ka hoiakud, mis kannavad pigem traditsioonilise ühiskonna stereotüüpe.
Hea oleks jõuda ühiskonnana tasemele, kus valikuid ei tehta teiste arvamuse alusel.
Kasutatud allikad:
Kasearu, K., M. Ainsaar (2019). Laste, pereeluga, soolise võrdsusega seotud väärtused. M. Ainsaar, T. Strenze (toim). Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga (46-60). Tallinn: Arenguseire Keskus.
Hansson, Leeni (2009). Muutused perekonnakäitumises ja -rollides. Hansson, Leeni (EditorsAbbr). Töö. Kodu ja vaba aeg: argielu Eestis aastatel 1985-2009 (38 –70). Tallinn: Tallinna Ülikool.
Raid, K., A. Tammur (2018). Millisesse perre sünnivad lapsed. Teoses: Eesti statistika kvartalikiri 4/18. Tallinn: 9-17.
Tammur, A. (2019). Mida edukam mees, seda rohkem lapsi. Statistikablogi.
Lugu ilmus Lastekaitse Liidu “Märka Last” maikuu veebiajakirjas.
Seekordne number on vanemluse ja isaks olemise teemaline.
Päisefoto: pxhere.com/