Kaire Teemägi ja Diana Veskimägi
Pärnu Vanalinna Põhikool
Kui me kevadel koju jäime ja distantsõppe lahendusi leiutama hakkasime, polnud meil aimugi, et olukord õppetöö korraldamisega saab kuidagi veel keerulisemaks minna. Sest siis ju tundus, et midagi keerulisemat kui distantsõpe sellisel kujul, et õpetaja juhendab kodus õppivaid õpilasi, olla ei saagi. Aga sügisel selgus, et saab ikka küll.
Kui esimesed õpilased jäid koju isolatsiooni, eristasime endi jaoks järgmised hübriid- ehk põimõppe stsenaariumid.
Osa õpilasi on kodus, õpetaja ja ülejäänud õpilased on klassiruumis
Kui õpilane on terviseameti otsuse kohaselt eneseisolatsioonis, siis on kooli ülesanne tagada õpilasele juhendatud õpe. Et juhendatud õppe organiseerimine ei oleks õpetajale lisakoormuseks, lahendasime asja nii, et õpetaja võtab kasutusele lisasülearvuti ja kutsub kodusolija(d) selle kaudu veebitundi. Laps näeb õpetajat ja tahvlit, kuid mitte klassikaaslasi. Lapsel peaksid olema tunni ajal peas kõrvaklapid, et ise kuulda ja rääkida, samal ajal klassiruumi privaatsust säilitades.
Otsustasime lisasülearvuti kasuks mitmel põhjusel. Esiteks on see väga paindlik ja õpetaja saab last sülearvutiga liigutada sinna, kuhu vaja. Näiteks panna ta kasvõi oma tavalisse pinki „istuma“, või viia rühma juurde rühmatööd tegema. Teiseks on see turvaline, sest nii ei unusta õpetaja veebikõne kogemata tööle. Sülearvuti kaas suletakse nagunii tunni lõpus ja kõne katkeb igal juhul.
Muidugi on ka lubatud, et sõltuvalt aine spetsiifikast annab õpetaja lihtsalt kirjalikud juhised ja iseseisva töö ning lepib personaalse juhendamise aja lapsega kokku. Praktika on aga näidanud, et kõigi jaoks on lihtsam, kui laps saab tunnist osa kohal olles.
Lapsi, kes on terviseameti otsusega distantsõppel, ei märgita koolis puudujaks, sest ta osaleb õppetöös. Kasu sellisest tundide korraldusest saavad ennekõike õpilased, kes mingil teisel põhjusel on sunnitud koolist eemal olema (treeninglaager, haigestumine), sest selliste laste vanematega oleme sõlminud kokkuleppeid ja andnud lapsele võimaluse osaleda juhendatud õppes.
Õpetaja on kodus ja suurem osa õpilasi klassiruumis
Terviseameti otsusega eneseisolatsiooni jäänud õpetaja peab ise oma tunde veebikõne vahendusel, klassiruumis tal lisaõpetajat enamasti ei ole (v.a 1.–2. klass). Klassis on kokku lepitud, kellele saata materjalid paljundamiseks ja kes viib need õigesse klassi, et veebiõpetaja saaks lihtsalt lastele öelda, et ülesanded on riiulil ja need võib välja jagada. Samuti on olemas igal veebiõpetajal kontaktisik, kes vajadusel nihkunud kaamera paika sätib või muudmoodi abistab.
Selliselt õpetamist alustades oli suurimaks hirmuks see, kuidas lapsed suhtuvad õpetajasse, kes on ekraanil ja mitte klassis kohal. Kas nad ikka võtavad teda tõsiselt ja osalevad aktiivselt õppetöös?
Meie kogemus on aga näidanud, et praeguse põlvkonna jaoks ei ole mingi probleem suhelda õpetajaga, kes ei ole klassis füüsiliselt kohal. Kui õppekeskkond on iga päev olnud õppijakeskne ning õpilastel on olemas arusaam õppimisest, siis õpetaja füüsiline puudumine ei takista õppetöö jätkamist. Pigem annab see võimaluse veelgi suuremat tähelepanu pöörata õpilaste enesejuhitud õppimisele.
Tänaseks oleme üles ehitanud võimalikult vähest välist sekkumist vajava süsteemi, kus õpetaja siseneb ise oma koduarvutist kooliõpetaja arvutisse, kasutades Chrome Remote Desktop’i pistikprogrammi. Ta käivitab sealt ise oma videosilla ja sätib heli paika. Seejärel ühendab ennast kodust samasse videosse. Praegu vajab õpetaja kohapealset abi vaid projektori sisselülitamisega, aga seda saab teha näiteks ka mõni õpilane. Ka vahetunnis avavad õpilased aknad rõõmuga ise, kui neile vaid meelde tuletada.
Kuna tavalise veebikaamera vaatenurk on liiga kitsas ning sellega on näha vaid osa õpilasi, hankisime klassiruumi kõige soodsamad lainurk-veebikaamerad (Logitech C922 PRO). Õpetaja näeb ja kuuleb kogu klassi ning õpilased näevad õpetajat klassis suurelt ekraanilt. Selliselt on õpetamine võimalik.
Usun, et meie õppetöö tulevik liigubki suunda, kus õppetöös osalemist ei takista füüsiline asukoht ning virtuaalsus on normaalne olek.
Kui me minevikus natuke mängisime selle mõttega, et mis oleks kui … , siis nüüd on olemas reaalne väärtuslik kogemus ja teadmine, et saab küll. Lihtsalt on vaja julgust katsetada, et teada, mis on efektiivne ja toimib ning mis heita kõrvale. Õppida ja areneda saame ainult praktiliste kogemuste kaudu, „learning-by-doing“, nagu ütleb John Dewey haridusfilosoofia.
Kui küsisime sel nädalal tagasisidet 3. ja 4. klassi õpilastelt, et kuidas on õppida, kui õpetaja on ekraanil, vaatasid nad küsijale üllatunud näoga otsa ja ei saanud küsimusest aru. Kehitasid õlgu ja ütlesid, et tavaline tund ju…
Me teame, et meie tunnid ei ole praegu veel 100% sama efektiivsed kui kontaktõpe. Me lihtsalt ei tea veel, milline on see kõige parem praktika. Siiski usume, et selliselt õppetöös osalemine on õpilase jaoks mõjusam, kui iseseisev töö, sest õpetaja selgitused ja juhendamine on lapsele õppimise juures hindamatu väärtusega. Olgu kasvõi ekraani vahendusel. Juhendada saab õpetaja ka ettesalvestatud videoga, aga sellega kaob ära personaalsus ja lapsed tunnetavad seda hoopis teisiti. Eriti Youtube’i ajastu noored, kes on harjunud videote vaatamisega.
Tulevikku vaadates on oluline, et me leiaksime head veebitööriistad, tehnilised seadmed ja sobiva metoodika. Siin vajaksid koolid natuke ka riigi tuge. Ei piisa lihtsalt õpetajakoolitusest ja heast tahtest. Vaja oleks reaalseid investeeringuid tehnilistesse vahenditesse ja keskkondadesse, head asjad paraku maksavad.
Peale selle on virtuaalse tunni ettevalmistamine õpetaja jaoks lisatöö ning korraldamine oluliselt kurnavam kui kontakttund. Tulevikus võiks kaaluda võimalust, et üks veebitund on tööaja arvestuses samaväärne kahe kontakttunniga – see on võrdne energiaga, mida õpetaja peab kulutama, et tund õnnestuks. Palju energiat röövib terve päev ekraani taga olemine ning vahepeal on vaja taastumiseks pause, mis oleks pikemad kui vahetund.
Järgmiselt on esitatud mõned soovitused meie õpetajatelt, et hübriidõppe tund saaks õnnestuda.
- Mõtle läbi tehniline korraldus ja katseta mõne kolleegiga koos järele.
- Kui sul on võimalik, siis kasuta veebitundi sisselogimiseks paralleelselt kahte seadet. Ühest jagad ekraani ja teisest näed kogu aeg ka klassi.
- Sõlmige omavahel kokkuleppeid – see on veidike teistmoodi klassiruum ja ühised otsused võiks alguses iga klassiga ühiselt kokku leppida ja üle vaadata.
- Hoia klassiga silmsidet ja suhtle. Kasuta julgelt ülesandeid, kus pead õpilastega aktiivselt suhtlema, see hoiab nad aktiivses töös, mõtte erksana ning teid omavahelises kontaktis.
- Rühmatööd toimivad kenasti, kuid peab mõtlema, kas igale klassile see sobib, kas emotsioon võib ülepea minna või mitte.
- Distsipliiniprobleemidega tegele kohe. Säti probleemi põhjustajad kohe ümber istuma, kui midagi ilmneb, ja vajadusel kindlasti palu oma koolikontaktilt abi.
- Vahetunnil minegi vahetundi – tee kohvi ja võta hetkeks kaamerapilt välja. Kui kell heliseb, liitud Sinagi ja tund võib alata.
- Kokkuvõtteks, mida rahulikumalt ja loomulikumalt ise olukorda võtad, seda loomulikum see olema saab.
Loe kogu Märka Last veebiajakirja “Targalt internetis” eriväljaannet, mis 9. veebruaril toimuva turvalise interneti päeva puhul ilmus.
Vaata ka turvalise interneti päeva tähistamise Inspiratsioonikogumikku ja loe lisaks www.targaltinternetis.ee