Juhtkiri: Igapäevaelu kolis veebi, mis ja kuidas edasi?

Varje Ojala
MTÜ Lastekaitse Liit juhataja

Kui enne suure internetiaja algust mängisid lapsed õues või olid sõprade juures, siis üldiselt lapsevanemad teadsid päris täpselt, kus ja kellega nende laps on. Tänapäeva laps võib istuda nutiseadmes toimetades meie kõrval diivanil või olla teises toas ja meil pole õrna aimugi, kus või kellega ta aega veedab, millega tegeleb või milline keskkond teda päriselt ümbritseb.

Küberruumis varitsevad ohud on täpselt sama reaalsed kui kõik see, mis toimub füüsilises maailmas, ainult et küberohtu on oluliselt raskem märgata ning seetõttu on ka lapsevanematel keerulisem oma last aidata ja toetada. Siinkohal tulevadki appi erinevad eksperdid, materjalid ja koolitused, sealhulgas kõik see väärt info, mida on võimalik leida lehelt „Targalt Internetis“ ning ka siinsest veebiajakirja Märka Last erinumbrist „Targalt internetis“.

Ühtlasi tundub mulle, et eelmisel aastal alanud piirangute ja eriolukorra valguses on saanud väljend targalt internetis sootuks laiema ja sügavama tähenduse. Kolis ju ühtäkki veebi kogu meie elu, alates juhatuse koosolekutest kuni joogatreeninguteni. 

„Uus reaalsus on see, et me kõik oleme teletähed. Ainult et igaühel tuleb olla teletäht oma arvuti või telefoni ees,“ naljatles Balti Filmi- ja Meediakooli veebikohtumiste Zoomi-koolitusel Katrin Saks. Kuidas selle uue reaalsusega hakkama saada? Kuidas omandada vajalikud oskused ja teadmised? Mil moel tagada erinevate andmete, iseenda ja enda lähedaste privaatsus ja turvalisus? Kuidas hakkama saada lisaks ka tehnilise poolega, alates veebiühenduse kiirusest, ekraani jagamisest ning lõpetades vajalike lisaseadmetega, mis tagavad kvaliteetse heli ja valguse ning õige arvuti või telefoni kaamera kõrguse. 

Just sel põhjusel korraldasimegi hiljuti Lastekaitse Liidu meeskonnale sellekohase koolituse, kuna seesama uus reaalsus vajab uutmoodi lähenemist. 

YouTube on täis naljakaid videoklippe piinlikest ja vähem piinlikest hetkedest, mis Zoomi-koosolekutel on juhtunud. Samas olgem ausad, mitte keegi meist ei soovi, et meie ise või keegi meie lähedane, ammugi laps, mõne sellise video peategelaseks satuks. 
Aasta tagasi, enne COVID-19 kriisi, olen sellesama „Targalt Internetis“ erinumbri juhtkirjas kirjutanud: „Kas ja kuidas ühendada elutervelt seda, mis toimub ühel ja teisel pool ekraani ehk reaalsuses ja virtuaalsuses?“

Just seda pidasingi silmas, kui ütlesin, et minu meelest on väljend targalt internetis saanud koroonakriisi valguses laiema ja sügavama tähenduse. See on justkui meie digiühiskonnas orienteerumise ning otseses mõttes ellujäämiseks vajalike teadmiste ja oskuste ABC-pakett.

Samamoodi võiks vajalikuks ABC-paketiks nimetada ka märtsis 2020 sündinud kodanikualgatust „Igale koolilapsele arvuti“, mille ettevõtete ja omavalitsuste vahelise info koordineerimine aprillis 2020 meile üle anti. Detsembris 2020 lisandus sinna ka Haridus- ja Teadusministeeriumi toetus. Kõik need sammud on kokkuvõttes aidanud kaasa olukorrale, et tuhandetes abivajajate kodudes on arvuti, mida seal enne kriisi ei olnud.

Interneti kaudu jõuab meieni tohutu infotulv. Kõrvuti tõese ja kasuliku infoga levib internetis ka kontrollimatut infot ja lausa valesid. Vale võib internetis kiirelt jõuda tuhandete või miljonite inimesteni, kes kiires infovoos ei suuda valet tõest eristada. Selles numbris „Targalt internetis“ käsitlemegi mitmetes artiklites, kuidas valed internetis levivad ning kuidas neid paljastada. Projekti „Targalt internetis“ teavitustööjuhi  sõnul võib start valel ju parem olla, aga meist oleneb, kui kaugele see jõuab ning millal tõde selle kätte saab.

Kõige selle valguses lõpetan täpselt samade sõnadega, mis aasta tagasi – julget märkamist ja avatud meeli nii siia- kui sinnapoole ekraani!

 


Loe kogu Märka Last veebiajakirja “Targalt internetis” eriväljaannet, mis 9. veebruaril toimuva turvalise interneti päeva puhul ilmus. 

Vaata ka turvalise interneti päeva tähistamise Inspiratsioonikogumikku ja loe lisaks www.targaltinternetis.ee