08Anna Frank-Viron
Lastemajateenuse juht
Sotsiaalkindlustusamet
Laste seksuaalset väärkohtlemist tuleb ette sagedamini, kui me julgeme arvata. Erinevate uuringute põhjal kogeb erinevas vormis seksuaalset väärkohtlemist 10–20%, mõningatel andmetel ka kuni 30% lastest. Statistika järgi on rohkem kui kolmandik Eesti noorukitest kogenud seksuaalset väärkohtlemist (1). Paljud nendest juhtumitest jäävad avastamata – neid ei osata märgata, ära tunda või nendest ei teatata.
Juhtumitest, kus esineb seksuaalse väärkohtlemise kahtlus ning millest teatatakse, võib samuti märkimisväärne osa jääda täiskasvanute teadmatuse, oskamatuse või ebaadekvaatse tegevuse või tegevusetuse tõttu lõpuni uurimata. Seksuaalse väärkohtlemise uurimine ja väljaselgitamine on keeruline protsess, kuna lapsed ei ole need, kes sellest ise rääkima kipuks.
Turvalise interneti päeva raames räägime rohkem teemadest, kuidas meie lapsed internetis turvaliselt käituks, et vales kohas klikke ei teeks ja ei langeks väärkohtlemise ohvriks – keskendume seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele veebikeskkonnas.
2018. aastal ilmunud EU Kids Online’i uuringu tulemuste kohaselt on Eesti lapsed muutunud arukamateks interneti kasutajateks ning Eesti lapsevanematel on uuringus osalenud riikidega võrreldes suurem kontroll (ühel viiest lapsevanemast) oma laste tegevuse üle internetis (2).
Enamik Eesti lastest kasutab internetti iga päev. Eriolukorrast tingituna kasutatakse internetti koolitööde tegemiseks, mängitakse mänge, vaadatakse filme ja sarju ning veedetakse aega sotsiaalmeedias. Noored suhtlevad ja loovad sisu selleks, et saada uusi sõpru, feimi, armastust, aga ka seksi. On tekkinud uus trend – sexting, kus lapsed kasutavad oma nutiseadmeid, et saata seksuaalse sisuga sõnumeid, endast alasti pilte või videoid. Tehakse ka pilte ja videoid eneserahuldamisest. Motiivid selliselt käituda on lastel erinevad ja mitte alati seksuaalsed. Mõni teeb seda nalja pärast, teine tähelepanu saamiseks. Teismelised on tavalisest kõrgema riskikäitumisega. Leitakse ka, et suhtes olles on tavaline saata üksteisele intiimpiirkondadest pilte. Seda tehes ei mõtle lapsed võimalikele tagajärgedele. Kahjuks on ka neid, kes sellise sisuga pilte ära kasutavad. Noored võivad langeda väärkohtleja lõksu ning teha videoid või pilte edasi hirmust, kuna neid ähvardatakse.
Me lastemajas puutume selliste teemaga pidevalt kokku. Lisaks seksuaalse väärkohtlemise juhtumitele tegeleb lastemaja ka internetis väärkohtlemise ohvriks sattunud lastega.
Lastemajja satuvad poisid ja tüdrukud, kes on sõbrale saatnud endast erootilise või pornograafilise sisuga pilte ja videoid. Teisel pool ekraani võib olla aga täiesti võõras inimene, kes hakkab lapselt veel rohkem nõudma. Kui laps peaks sellest keelduma, ähvardatakse olemasolev materjal avalikustada. Selle hirmus saadab laps uut materjali aina edasi või mis veelgi hullem, nõustub ähvardajaga kohtuma. Kui lapsel pole oma muret ja hirmu kellegagi jagada, võib see lapse jaoks näida lahendamatu probleemina.
Sellisesse lõksu jäänud noored hakkavad sageli teisi riskikäitumise märke näitama. Näiteks hakkavad lapsed kodust põgenema või ennast vigastama. See võib olla viis, kuidas täiskasvanud või sõbrad murest teada saavad. On väga oluline, et lapse ja tema lähedase vahel oleks usalduslik suhe, et laps julgeks rääkida ka vigadest, mida ta internetis teinud on, ja ei peaks kartma oma vanema reaktsioone. Selle eelduseks on hea usaldussuhe lapse ja vanema vahel, mida aitab luua siiras huvi lapse vastu, tema kuulamine ja vajadusel toe pakkumine. Eksimuste korral vajab laps hukkamõistu asemel mõistmist ja plaani lahenduste leidmiseks.
Usaldussuhe areneb võrdeliselt sellega, kuidas laps loomulikul viisil kasvab ja lapsevanemast kaugeneb. Mida varem te siiralt huvitatud olete, seda lihtsam on teil hiljem oma teismelisega kontaktis olla. Huvi tuleb tunda esimesest hetkest, kui laps oma asju ajama hakkab – lasteaias, koolikaaslastega, sõpradega, trennikaaslastega ja internetis. Laps tegeleb järjest rohkem isiklike asjadega ja see nõuab vanemalt üha enam pingutust, et olla kõigega kursis ning tagada suhe, mille puhul laps vanematega avatuks jääb. Last tuleb kuulata. Hetked, tegemised ja lood on nii lühikesed, mida laps vanematega jagab. Vanemad on sageli ise väga hõivatud ja lapsel on pikad päevad koolis, kodused tööd, huviringid ja sõbrad. Miks mitte selleks, et laps tunneks end olulisena, lepib vanem lapsega kokku kohtumise. Kõik teised tähtsad kohtumised on ju kalendris kirjas. Leppige ka lapsega koosolemine kokku. Sellesse panustatud aeg on parim ennetus igas valdkonnas – ka interneti turvalisuse teemal. Ja olgugi, et mõnikord jääb mulje, et teismeline ei soovi vanemaga koos aega veeta, siis tegelikkuses soovib iga laps tähelepanu.
Lihtsam on koos elada ja nutiseadmeid jagada ning kasutada, kui on selleks ühiselt kokkulepitud reeglid. Koos kehtestatud reeglid ja kokkulepped, mis kehtivad tervele perele – ka vanematele, annavad suurema turvatunde. Samas peab meil olema oskus olla paindlik, erinevate olukordadega kohaneda ning vajadusel kokkuleppeid korrigeerida – aga ikka ühiselt. Keelud ja käsud tavaliselt siin ei aita. Pigem aitavad selgitused ja üheskoos sobivaima lahenduse leidmine.
Kui laps mängib kindlaid arvutimänge, viige end nendega kurssi, et teada, millises maailmas laps aega veedab, näiteks mängige koos. Hoidke end kursis ka youtuber’itega, keda laps jälgib. Tehke endale Facebooki või Instagrami konto, kui lapsel need on. Kui laps teid FBs sõbraks võtab ning avalikult pereliikmeks tunnistab, on väga hästi. Ärge rikkuge lapse usaldust tema piltide pideva laikimise või kommenteerimisega – olge vaikne vaatleja, tema tugiisik.
Väärtused, mille järgi me käitume, on digimaailmas samad, mis päriselus. Meie lapsed kannavad samu väärtusi, mida oleme neile elu jooksul kaasa andnud. Viisakad, lahked ja sõbralikud inimesed päriselus käituvad selliselt ka internetis.
Kui midagi siiski juhtub, on väga oluline, et lapsevanem säilitaks rahu. Kui laps on ärritunud, laske ka temal rahuneda, enne kui uuesti suhtlema hakkate. Hinnangud andke käitumisele, mitte lapsele. Püüdke alati anda tagasiside lapse käitumisele, tema tegudele, mitte lapsele kui isikule. Lapsed õpivad meie pealt ka reageerimist. Isegi kui teil on tunne, et laps on süüdi, on teil võimalus õpetada last keerulises olukorras toime tulla, vastustundlikult ja seadusekuulekat käituma ning lahendusi pakkuma, olles ise talle eeskujuks. See on lapsele oluline oskus tulevikuks mis tahes olukordade puhul.
Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on lapsesõbralik teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Lapse heaolu nimel töötavad koos eri spetsialistid, nagu lastekaitsetöötaja, politseinik, psühholoog ja paljud teised. Lastemaja poole võivad oma mure või kahtlusega pöörduda nii lapsevanemad kui ka lastega töötavad inimesed, nagu näiteks lasteaia- või kooliõpetajad ja arstid. Pöördumise põhjuseks võib olla mure võimaliku seksuaalvägivalla pärast või lapse kohatu seksuaalkäitumine, mille puhul inimene soovib kellegagi nõu pidada.
Islandil on lastemaja (Barnahus) mudelit seksuaalselt väärkoheldud lastega kasutatud juba 1998. aastast ja see on olnud eeskujuks paljudele Euroopa riikidele. Eestis on praegu kolm lastemaja – põhja, lõuna ja ida lastemaja. Lastemajade kontaktid leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, helistada saab ka lasteabitelefonil 116111, hädajuhtudel tuleb helistada numbril 112.
Head nõu interneti kasutamise turvalisuse teemal saab aadressidelt www.targaltinternetis.ee ja tarkvanem.ee/digimaailm.
- Tartu Ülikool, Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise uuring, 2015, lk 6, 7. Internetis kättesaadav: www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/raport.pdf
- Sukk, M., Soo, K. (2018). EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringu esialgsed tulemused. Kalmus, V., Kurvits, R., Siibak, A. (toim). Tartu: Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/euko/files/eu_kids_online_eesti_2018_raport.pdf
Loe kogu Märka Last veebiajakirja “Targalt internetis” eriväljaannet, mis 9. veebruaril toimuva turvalise interneti päeva puhul ilmus. Vaata ka turvalise interneti päeva tähistamise Inspiratsioonikogumikku ja loe lisaks www.targaltinternetis.ee.