Piia Pilt (17)
Sel aastal võtsin osa BIK-vestlusringist ehk Better Internet for Kids 2020, mis kestis oktoobrist novembrini. Tavaliselt on toimunud see üritus Brüsselis, sel korral toimus see aga koroonapandeemia tõttu esimest korda videokõnena.
See oli minu jaoks huvitav kogemus, sest sain tuttavaks paljude uute ja erinevate inimestega teistest riikidest üle maailma, sh Euroopast. Idee aruteluringist osa võtta pakkus välja minu uurimistöö juhendaja. Ta arvas, et sellest oleks väga palju kasu minu uurimistöö kirjutamisel. Minu uurimistöö teemaks on nimelt küberkiusamine.
Algul kõhklesin väga, kas sellest osavõtmine on hea idee, sest olen introvertne inimene: mulle eriti ei meeldi uute inimestega tutvuda ja suhelda. Siiski jäin nõusse, sest arvasin, et sellest oleks mulle kasu.
Esimestel päevadel olin ma väga närvis. See aga muutus kiiresti, sest oli näha, et inimesed seal olid väga rahulikud, valmis üksteist aitama ning keegi ei mõistnud kedagi hukka. Üldiselt oli keskkond väga mugav ja lõõgastav ning harjusin sellega kiiresti ära.
Igal õhtul olid erinevad teemad. Näiteks üks nendest oli halloween’i õhtu, kus pidi ennast muutma mingisuguseks tegelaseks. Oli ka pidžaama õhtu, kus kõik olid lihtsalt oma mugavates riietes, ja veel ka muusika õhtu ja traditsiooniline õhtu, kus kõik esitlesid midagi oma riigist. Videokõnedesse kaasati erinevaid komponente, nagu muusika, toit või veel midagi muud. Me rääkisime paljudest interneti probleemidest ja ohtudest. Seejärel koostasime omavahel rühmad, kus iga rühm käsitles eri veebiohtude teemat.
Kuna kõik toimus virtuaalselt, siis oli vaja välja mõelda, kuidas oma teemat teistele tutvustada. Parimaks võimaluseks oli teha video. Igal rühmal oli seega unikaalne võimalus läheneda loominguliselt ja leida parim võimalus oma teema tutvustamiseks. Minu rühm koosnes seitsmest tüdrukust, kes olid sellistest riikidest nagu Norra, Leedu, Island, Hispaania, Malta ja Eesti (mina ise).
Meie teemaks oli head ja halvad osad interneti hariduses nii online’is kui ka offline`is. Meie valisime oma teema tutvustamiseks veidi teistsuguse tee – me ei teinud tavalist videot, vaid hoopis animatsiooni. Minu ülesandeks oligi valmis teha animatsioon ning teised pidid sellele teksti koostama ja hääle peale rääkima. Selle tegemiseks oli meil aega nädal, pärast mida pidime selle esitama eri sotsiaalmeedia loojatele. Animatsiooni tehes olin parajalt närvis ja stressis, sest kartsin, et ei jõua seda õigeks ajaks valmis. Ma ei teadnud täpselt, mida teha, ning võtsin ühendust ühe oma rühmakaaslasega ja palusin teda appi. Olime igal õhtul ühenduses ja see oli mulle suureks moraalseks toeks. Tema abi tõstis tublisti minu motivatsiooni see animatsioon igal juhul lõpetada.
Animatsioon rääkis interneti hariduse probleemidest noorte hulgas. Kuna see on nii oluline teema, siis lootsime, et see aitab kaasa olukorra parandamisele. Animatsioonis oli joonistatud kolm tegelast, kellele rääkisid hääle peale minu kolm rühmakaaslast. Iga tegelane lähenes teemale eri nurga alt. Üheks teemaks oli noorte seksuaalkasvatus nii koolis kui ka väljaspool kooli. Samuti puudutati ühe teemana interneti haldajate võimalusi anda oma positiivne panus olukorra parandamiseks. Minu grupikaaslased olid väga toredad ja sõbralikud, kes aitasid üksteist rõõmuga.
Kui tuli lõpuks päev esitleda oma animatsiooni, siis ei saanud mina kahjuks osaleda. Siiski kuulsin oma rühmakaaslastelt, et kõik läks väga hästi. Meid kiideti ja hindajatele meeldis meie tehtud animatsioon. Viimastel päevadel, kui kõik oli läbi saanud, tegime veel ühe viimase kõne kõik koos, kus lihtsalt rääkisime oma kogemustest, tunnetest ja oma mõtetest selle aasta vestlusringi kohta. Tervikuna oli see väga huvitav kogemus. Isegi kui ma ei saanud sellest mingit kasu oma uurimistöö kirjutamisel, oli see ikkagi kokkuvõttes väga lahe. Sain palju uusi tutvusi, kellega suhtlen siiamaani.
Koostasime ka Discordi grupi, mis on meie peamine suhtluskoht. Seal on kõik noored, kes osalesid selleaastases vestlusringis. Kõige rohkem (lausa iga päev) suhtlen ma ühe tüdrukuga Leedust, kelle nimi on Neda. Ta oli minu rühmas ning ta oli minu moraalne tugi kogu selle protsessi vältel.
Olen tänulik oma uurimistöö juhendajale pakutud võimaluse eest ja väga õnnelik, et sain sellise kogemuse võrra rikkamaks.
Loe kogu Märka Last veebiajakirja “Targalt internetis” eriväljaannet, mis 9. veebruaril toimuva turvalise interneti päeva puhul ilmus. Vaata ka turvalise interneti päeva tähistamise Inspiratsioonikogumikku ja loe lisaks www.targaltinternetis.ee.