Google’i mälu on pikem kui meie oma

Kätlin Servet
Lastekaitse telefoniteenuste juht, Sotsiaalkindlustusamet


Internet on sõber sellele, kes seda kasutada mõistab ja oskab ka tema riukalikumat poolt ette aimata. Internet ise ilma inimeseta muidugi midagi kurja korda saata ei suuda, seega on ikka inimene see, kes on meie loo peategelaseks. Miks on vaja interneti ohtudest rääkida? Sest see puudutab väga paljusid inimesi, kes on moel või teisel langenud lõksu, mis on üles seatud internetti.

Internet on nagu hiirelõks, millel söödaks mõni ahvatlev paluke. Seal see lõks siis päevade ja ööde viisi väsimatult ootab ning piltlikult öeldes pilgutab sulle oma säravat silma. Kui ta rääkida oskaks, siis ilmselt kutsuks ta sind: “Tule-tule, ma olen sind niiiiiiii kaua oodanud, olen maitsvam kui miski muu.“ Ja ennäe, sealt liginebki muretu olekuga hiir, tunneb nina kõditavat lõhna ja tippab lõksu juurde. Uudistab seda kaugemalt ja lähemalt. Hiirele meenub vanemate jutt hiirelõksust, aga ta pole päris kindel, milline lõks tegelikkuses välja näeb. Kas see, mida ta näeb, ongi lõks või siis ka mitte? Näib täiesti ohutu ja tal pole teravaid hambaid. Hiireke võtab hetke asja üle järele mõelda. Kui see on lõks, siis ilmselt langeb ta sinna sisse, kui nina juustu juurde pistab. Aga kui ei ole, siis saab mehise maiuspala. Riskida või mitte?

Samamoodi nagu hiir mõtiskleb juustu väärtuse üle, nõnda on ka inimesi, kes ei mõista, mis ohtu saab olla internetist. Nii võib inimene mõelda, et internet on pigem abimees, kes aitab leida vastuseid keerulistele küsimustele ja on sillaks inimese ja maailma vahel. Jah, võib-olla tõesti, et kellelgi kusagil juhtub ka mõni äpardus või komistab ta mõne pahatahtliku inimese otsa, aga no tema see kindlasti ei ole. Ta tunneb kelmid ja paharetid juba kaugelt lõhna järgi ära nagu hiir juustu. Kui nüüd asja üle pisut juurelda, siis tekib õigustatud küsimus, kust tulevad siis need inimesed, kellega midagi halba juhtub, kui kõik näivad arvavat, et nendega midagi ei juhtu?

Lasteabitelefonile pöörduvad tihtilugu murelikud lapsed ja noored, kes on sattunud pahatahtlike inimeste otsa. Muist nendest on päev või paar tagasi end üksteise sõbraks nimetanud, koos on trenni tehtud või koolipinki jagatud. Siis aga, justkui oleks džinn pudelist välja lastud, on suhted äkitselt sassis nagu kassi kätte sattunud lõngakera. Laste tülid võivadki alata eikusagilt. Keegi rääkis kellegi kohta midagi halvustavat: kellel pole tore iseloom või siis pole piisavalt ägedad riided, kes on suhtes vale poisi või tüdrukuga, kes ei ole sportlik või hoiab omaette. Põhjusi on mustmiljon ja see annab  õiguse olla kohtumõistjaks ja tõe toojaks. Kuidas aga jõuda oma infoga võimalikult kiiresti võimalikult paljude inimesteni? Eks ikka interneti vahendusel. Kui juba mingi üksikasi selgunud on, siis teadku sellest kogu maailm. Pahatihti lastakse lendu jutte ja solvavaid märkusi või postitatakse pilte või videosid, mis kellelegi haiget teevad. Algul võib olla tegu süütu naljaga, mis hakkab veeredes infot juurde koguma ja muutub hiigelpalliks, mida on võimatu peatada. Naljast saab kiusamine, mille tagajärjed võivad elu igaveseks ära rikkuda, sest internet mäletab kõike.

Internetis kolavad ringi ka inimesed, kes ongi paha peal väljas. Nemad ei tee midagi nalja pärast, nende eesmärgiks on tekitada kahju. Nad võivad sulle hinge pugeda, sinult isiklikku infot, pilte või videoid välja meelitada ning hiljem hakata ähvardama või raha välja pressima, kui sa nende nõudmistele ei vasta. Sellistel juhtudel tuleb kohe anda teada mõnele turvalisele täiskasvanule, teavitada veebikonstaableid või pöörduda lasteabitelefonile.

Mõned näited lasteabitelefonile tulnud juhtumitest.

Keegi kaaperdas lapse sotsiaalmeedia kontod ja hakkas lapse sõpradele ja tuttavatele halvustavaid sõnumeid saatma. Sõbrad  ei uskunud algul, et tegemist oli pahatahtliku inimesega ja tekkis suur pahameel. Oli palju selgitamist.

Poiss ja tüdruk olid suhtes ja tüdruk saatis poisi palvel endast paljastavaid pilte. Suhe purunes ja poiss hakkas ähvardama, et saadab tüdruku pildid sõpradele ja koolile.

Eelmisega sarnane lugu, aga osapoolteks olid teismeline poiss ja võõras väljapressija, kes esialgu lõi poisiga sõprussuhted ja kui sai enda valdusse paljastavad pildid, siis hakkas suuri rahasummasid nõudma.

Lapse mängukontosid on üritatud endale kavaldada.

Lapsi on ähvardatud füüsilise vägivallaga nii teiste laste kui nende pereliikmete poolt.

Kõik need lood on elust enesest ja kindlasti tunneb keegi kedagi, kellega midagi taolist on juhtunud. Internetis tasub targalt ringi käia ja kui näed kiusamist, siis räägi sellest turvalisele täiskasvanule, helista või kirjuta lasteabitelefonile või võta ühendust veebikonstaablitega.

Turvalist netis surfamist!