Elo Võrk
Telia Eesti toetustegevuste juht
Tänavuse Laste Nõuandva Paneeli rahvusvahelise uuringu tulemustest selgub, et väärinfoga kokkupuutumine ja aktuaalsete teemadega liialdused tekitavad lastes emotsionaalseid haavu ja kartust nii enda kui ka oma pere turvalisuse pärast.
2021. aasta Laste Nõuandev Paneel keskendus laste õigusele saada teavet ja uuriti laste kogemusi seoses internetis leviva väärinfoga. 2021. aasta sügisel viidi Skandinaavia ja Balti riikide laste seas läbi seda teemat käsitlev kaheosaline uuring, milles osales tuhat 11–17-aastast Eesti noort.
Kuigi uuringu tulemustest selgub, et 90% Skandinaavia ja Baltimaade noortest puutub internetis kokku infoga, mis on nende hinnangul väär, siis Eesti noorte seas on see osakaal kõige madalam (68%). Samas puutub iga viies noor väärinfoga kokku sageli.
Kõige levinum väärinfo, millega lapsed ja noored on kokku puutunud, on klõpsusööt ehk clickbait. 70% lastest on näinud pealkirju, mis on ahvatlevamad kui nende taga olev sisu. Veelgi tõsisema kaaluga väärinfo liik on võltsuudised, mida on näinud ligi 50% lastest ja noortest. Vastanute hinnangul levib kõige rohkem väärinfot tuntud inimeste ja maailmas toimuvate sündmuste kohta. Iga viies noor märkis, et tuttavate kohta levitatakse samuti valeinfot.
Pea 70% lastest jagab internetist leitud infot teistega. Võrreldes Skandinaavia riikidega jagavad Balti riikide, sealhulgas Eesti lapsed infot keskmisest enam. Samas vaid kolmandik infot jaganud lastest kontrollib regulaarselt internetis oleva sisu vastavust tegelikkusele enne, kui jagab seda teistega.
Uuringu tulemused näitavad suurt vajadust parandada laste ja noorte digitaalseid oskuseid
Ligi 60% lastest ja noortest on väärinfoga puutunud kokku sotsiaalmeedias ja seda on muudetud nii, et see paistaks ehtne. Pea pooled uuringus osalenutest ütlesid, et nad teavad, kuidas enamikul juhtudest väärinfot ära tunda, kuid sama palju on neid, kes ei ole kindlad, et nad võltsinfo ära tunnevad. Muret tekitav on asjaolu, et 55% 11–17-aastastest noortest väidab, et koolis ei ole neile räägitud, kuidas info tõele vastavust kontrollida. Nendest, kellele on koolis faktikontrollist räägitud, hindas oma teadmisi piisavaks ligi 55% noortest.
Koroonaviiruse pandeemiaga seonduv on samuti laste jaoks hirmu tekitav oht. Lapsed kirjeldasid intervjuudes kokkupuuteid lugudega, mis räägivad sellest, kuidas inimkond on välja suremas. Lisaks on lapsed näinud väärinfot Covid-19 vaktsiini ohtlikest kõrvalmõjudest. Tõsiste sündmuste kohta leviv väärinfo võib põhjustada lastes stressi ja ärevust. Telia Eesti toetustegevuste juhi Elo Võrgu sõnul peaksid täiskasvanud leidma senisest enam laste jaoks aega ja nendega maailmas toimuvast rääkima.
„Laste Nõuandva Paneeli uuringu raames läbi viidud koosloome töötubades osalenud laste lugudest näeme, et väärinfoga kokkupuutumine tekitab emotsionaalseid haavu. Covid-19 ja kliimasoojenemine on tegelikkuseski piisavalt hirmutavad ning nende teemadega seotud liialdused ja valeinfo tekitavad lastes kartust enda ja oma pere turvalisuse pärast,” ütles Võrk.
Lisaks mainisid uuringus osalenud noored, et muret tekitab kokkupuude erinevate petuskeemidega – lastelt on välja petetud raha või mängudes kasutatavaid maksevahendeid. Võrreldes teiste riikidega on raha väljapetmise ja muu väljapressimisega internetis puutunud kokku kõige enam just Eesti lapsed.
„Tehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude kiire areng on loonud noortele võimaluse olla internetis kogu aeg, ajast ja kohast sõltumata. Internet on muutunud laste elu lahutamatuks osaks. Oluline onnii noortel kui täiskasvanutel kontrollida infot mitmest erinevast allikast enne, kui seda on plaanis jagada. Lisaks julgustan kõiki õpetajaid ja vanemaid rääkima veel enam lastega, milline info tekitab ärevust või hirmu ning kuidas selle kõrval võimalikult hästi toime tulla,” lisas Võrk.
Laste Nõuandev Paneel (CAP) on Telia Company algatus, mida korraldatakse koostöös lastekaitseorganisatsioonide ja koolidega Skandinaavia ja Balti riikides. Eestis oli Telia peamiseks partneriks uuringu läbiviimisel Lastekaitse Liit, nõuandvas rollis oli HARNO. Laste Nõuandva Paneeli eesmärk on mõista, kuidas lapsed näevad digitaalset maailma, ning teabe kogumiseks kasutatakse kvantitatiivsed ja kvalitatiivseid koosloome meetodeid.
Uuringust osa võtnud laste nõuanded teistele lastele
- Kontrolli leitud info tõele vastavust vähemalt kolmest erinevast allikast, enne kui seda teistega jagad,
- Räägi oma õpetajaga või vanemaga, kui puutud kokku infoga, mis teeb sind ärevaks või hirmutab. See info võib olla võltsuudis või levitada valesid.
- Ole eriti ettevaatlik infoga, mis levib sotsiaalmeedias.