Laste raporti koostamisest ÜRO Lapse Õiguste Komiteele

Andra Reinomägi
Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna nõunik


Eesti ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal ja võttis endale kohustuse jälgida regulaarselt laste olukorda. Konventsiooni täitmist jälgib ÜRO Lapse Õiguste Komitee, kellele riigid peavad regulaarselt esitama ülevaateid lapse õiguste olukorrast. Komitee hindab nende ülevaadete põhjal lapse õiguste ellurakendamist ja saadab riigile soovitusi laste olukorra parandamiseks. 2023. aastal ootab ÜRO Lapse Õiguste Komitee taas ülevaadet laste õiguste olukorrast Eestis.

Riigiraporti kõrval koostab ülevaate Eesti laste õiguste olukorrast ka õiguskantsler ning seda saavad teha ka laste heaolu eest seisvad organisatsioonid. Samuti on lastel endil võimalik anda ÜRO Lapse Õiguste Komiteele teada sellest, kuidas Eesti lapsed elavad ning mida on vaja laste heaks teha. Lapse õigus väljendada oma vaateid nii otseselt kui kaudselt lapsi puutavates küsimustes kehtib kõigi laste puhul, lapse vanusest, soost, kodakondsusest, kodusest keelest, elukohast, tervislikust olukorrast või muudest teguritest olenemata. Kõigil lastel on ühesugused õigused ja ÜRO Lapse Õiguste Komitee julgustab lapsi endid koguma laste arvamusi ja esitama need lastele sobivas vormis komiteele.

Õigus osaleda

Lapsesõbraliku ühiskonna üks tunnus on lastega arvestamine ja laste osalemine nendega seotud küsimuste otsustamisel. Lapsesõbralikus ühiskonnas saavad lapsed kaasa rääkida neid puudutavatel teemadel: näiteks päris väikeste beebide vanemad võtavad arvesse oma laste une-, toidu- ja lähedusevajadust; väikelapsed saavad nii kodus kui ka lasteaias arvamust avaldada igapäevaste asjade kohta (nt riidevalik, mänguasjad, toit, liikumine, raamatud, uni jne); õpilastel on õigus kaasa rääkida hariduselu korralduse ja toimimise asjus; kohalikul tasandil osalevad lapsed kogukonna elukorralduse ja avaliku ruumi kavandamisel, riigitasandil neis otsustes, mis laste elu mõjutavad.

Otsustusprotsessis osalemine loob lapse jaoks sideme selle teemavaldkonnaga ja tekitab huvi, mis ergutab tegutsema. See omakorda toetab aktiivsete kodanike kasvamist ja ühiskonna avatust kõigile selle liikmetele. Mida vanemaks lapsed saavad, seda iseseisvamaks nad muutuvad ja seda suurem on nende otsustusõigus.

Laste sõnum komiteele

Laste raport ÜRO Lapse Õiguste Komiteele on laste endi kokku pandud ülevaade sellest, kuidas Eesti lastel läheb ning mis neile muret ja rõõmu valmistab. Ülevaatesse on koondatud laste mõtted sellest, kuidas on nende õigused kaitstud ning mis võiks laste elus teisiti olla. See on esimene kord, kui Eesti lapsed ise oma sõnumid ÜRO Lapse Õiguste Komiteele edastavad.

Laste raporti koostamist korraldavad Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud ehk lapsed ise. Lastel endil on õigus otsustada, kuidas ja millises vormis nad laste mõtteid koguvad ning neid komiteele tutvustavad. Lastele on selle juures abiks Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna nõunikud ning Lastekaitse Liidu töötajad. Õiguskantsleri ülesanne on kaitsta laste ja noorte õigusi ning aidata lastel ja noortel algatada ühiskonnas arutelusid neile olulistel teemadel. Lastekaitse Liidu ja selle lapse õiguste saadikute üle-eestilise võrgustiku eesmärk on ka laste ja noorte hääle kuuldavamaks tegemine ning lapse õiguste konventsiooni rakendamine.

Õiguskantsleri ametkond ja Lastekaitse Liit on üheskoos loonud laste töörühma, mille ülesanne on koguda laste mõtteid laste õiguste olukorrast Eestis ning esitada see ülevaade ÜRO Lapse Õiguste Komiteele. Töörühmas on seitse lapse õiguste saadikut üle Eesti. Nemad sõnastavad põhimõtted, kuidas koos heade partneritega Eesti laste mõtteid koguda. Koostöö ja kohtumiste kokkuvõttena koostab töörühm ülevaate laste õiguste olukorrast Eestis, võttes aluseks laste ja noorte mõtteid ja arvamusi. Ühel töörühmas osalejal on võimalus esitleda Eesti laste koostatud ülevaadet ka ÜRO Lapse Õiguste Komiteele.

Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud hetk peale esimest koosolekut. Foto: Annika Silde

Räägi kaasa

Tööplaan laste arvamuste kogumiseks on valmimas, kuid juba praegu saavad kõik lapsed arvamust avaldada, mida võiks ÜRO Lapse Õiguste Komitee Eesti laste olukorra kohta teada. Kui oled alla 18-aastane laps või noor, saad oma mõtted kirja panna veebi teel. Koostöös laste- ja noorteorganisatsioonide ning koostöökogudega on kavas selle suve jooksul koguda laste arvamusi ka suvekoolides ja laagrites, sügisest aga koolides ja lasteaedades. Häid mõtteid, kuidas lapsed saaksid kaasa rääkida, on mitmeid. Täpsemat infot toimuva kohta leiate Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute kodulehelt ning õiguskantsleri kodulehelt. Vaata lapse õiguste kohta lähemalt õiguskantsleri kodulehelt ja räägi kaasa!


Mida lapsed ise ÜROle koostatava raporti kohta arvavad?

Mai alguses toimus Õiguskantsleri Kantseleis lapse õiguste saadikute esimene kohtumine, et ühiselt tegevusplaane arutada. Kohtumise järel küsisime lapse õiguste saadikutelt toimunu kohta kolm küsimust ja jagame vastuseid ka lugejatega:

Laste raporti esitamise esimene koosolek. Foto: Andra Reinomägi

Miks on laste raporti esitamine ÜROle vajalik?

  • “Et ÜRO saaks oma tulevikus laste ja üldse Euroopa inimeste elu parandada.”
  • “Laste raporti esitamine ÜROle on vajalik selleks, et ÜRO oleks teadlik Eesti laste elust. Mis on meil hästi ja mis vajaks veel paremaks muutmist.”
  • “Laste raport ÜROle on hea ülevaade neile, kuidas olukord päriselt on läbi lapse silmade ja erinevate lugude.”
Laste raporti esitamise esimene koosolek. Foto: Andra Reinomägi

Mis oli kõige põnevam osa kokkusaamisest?

  • “Et me saime midagi nii lahedat koos alustada.”
  • “Kõigepealt kõige põnevam osa kokkusaamisest oli see paik, kus me kokku saime – see maja oli tõeliselt vinge ja uhke. Ja väga põnev oli see kui meil tekkis pikk ja sisukas arutelu.”
  • “Kõige põnevam osa tänasel kokkusaamisel oli kindlasti see, kui me saime ise kaardistada neid probleeme, mida me ise näeme või oleme kogenud. Kui me neid teistele esitasime, tuli välja, et ka teistel on selliseid kogemusi või et nad on samu asju märganud ka nt enda maakonnas.”
Laste raporti esitamise esimene koosolek. Foto: Andra Reinomägi

Kuidas teie hinnangul võiks lapse õigusi populariseerida?

  • “Posteritega koolides, podcastides või YouTube videotes rääkida sellest, sotsiaalmeedias.”
  • “Lapse õigused tuleks tuua lastele/noortele lähemale. Panna neid sotsiaalmeediasse ja erinevatele platvormidele kuhu lapsed/noored tihti satuvad.”
  • “Lapse õigusi saaks kindlasti populariseerida nii, kui me (lapse õiguste saadikud) ise ka nendest rohkem räägiksime nt oma sotsiaalmeediakontodel või oma tutvusringkonnas.”