Kallid täiskasvanud!
Kas te olete kunagi mõelnud sellele, et kui mõni meiega seotud probleem lahendamist vajab, ei oota me mitte alati teie käest valmis lahendusi, vaid pigem ausat dialoogi ja üheskoos lahenduse leidmist? Mis siis, kui ka meie ise, Eestimaa lapsed ja noored, saame aidata otsida meid puudutavatele küsimustele vastuseid?
Ning ei, me ei pea silmas ainult osaluskohvikud ja arvamusküsitlusi, vaid ka suuri, raskeid ja sügavaid teemasid, mis aeg-ajalt tumedate pilvedena meie kõigi peade kohal tiirlevad. Sest need pilved ju ei küsi, kas tegemist on lapse või täiskasvanuga.
Nii ongi näiteks mure vaimse tervise või ka üldise heaolu (sh nt nutisõltuvuse) pärast sageli vastastikune, kuna me ju näeme, kuuleme ja tajume, et ka täiskasvanud on hädas ja mures. Samamoodi, nagu teie tahate meid aidata, vaatame meie teid ja soovime, et saaksime ja oskaksime teile kuidagi toeks olla. Lihtsalt – mitte alati ei oska me seda väljendada.
Selleks, et saaksime üha rohkem olla osa lahendusest, oleme mitmel korral andnud mikrofoni laste kätte ja küsinud nendelt: “Kui Sul oleks raadios või televisioonis 30 sekundit, et öelda kõigile Eestimaa inimestele midagi, siis mis see oleks?”
Tänasel lastekaitsepäeval soovime mõningaid vastuseid jagada ka teiega ning öelda, et jah, loomulikult vajame me kaitset, kuid samas soovime ka seda, et teie, täiskasvanud, oleksite terved ja õnnelikud, kuna siis oleme seda ka meie.
“Olge alati sõbralikud teiste vastu, siis on teised ka sinu vastu sõbralikud. Naeratage iga päev, sest naer teeb inimesed ilusamaks. Olge hoolivamad, see tuleb kasuks.”
– Marten (12)
“Pöörduge alati oma probleemidega kellegi poole, keda te usaldate. Rääkige kõik südamelt, mis teid vaevab, ja teil hakkab poole parem juba rääkimisest ja ma arvan, et teie probleemidele leitakse lahendus.” – Nora (11)
“Arvan, et pikk tee on veel minna, et laste ja noorte elu paremaks teha. Täiskasvanud võiksid rohkem kuulata ja teha midagi, et meil oleks hea olla. Kui me ütleme, et meil on probleem ja te kuulate, aga midagi ei tee, siis see probleem jääb alles ja sealt võib tulla veel muresid ja probleeme. Tänapäeva noortel ongi palju probleeme ja muresid ja me ei oska kõigega üksi toime tulla. Vahel me isegi ei julge oma murest kellelegi rääkida ja just selle pärast te peaksitegi rohkem märkama ja meie vastu huvi üles näitama. Ja isegi siis, kui te võib-olla ei oska probleemi lahendada, siis juba see, et te märkasite ja näitasite huvi üles, on üks samm lähemale lahendusele.” – Inger-Paula (16)
“Täiskasvanu võiks arvestada hobide ja tegevustega, mis lapsele päriselt meeldivad. Näiteks kui lapse ema on muusikaõpetaja, aga last ennast ei huvita muusika, vaid maalimine, siis täiskasvanu peaks seda aktsepteerima.” – Marilin (16)
“Iga laps peab olema aktsepteeritud sellisena nagu ta on või olla tahab ja ta peab teadma oma õigusi.” – Tuule (13)
“Proovi midagi uut. Mitte homme, mitte kahe tunni pärast, vaid kohe praegu. Usu endasse ja sellesse, et sa suudad seda teha. Proovi mõnda uut hobi, tee midagi, mida sa pole kunagi varem teinud, mine kuhugi, kus sa pole kunagi varem olnud. Jah, kohe nüüd.
Meie, inimeste, üks kõige suuremaid probleeme on see, et me ootame. Me ootame kogu elu midagi, mis ei saa kunagi olema. Tõde on see, et ei ole olemas mingit maagilist vanust, mingit maagilist hetke või mida iganes. On ainult praegu.
Kõik vaatavad tagasi oma lapsepõlvele ja mõtlevad, kui ilus aeg see oli. Aga see on sellepärast, et lapsed ei oota. Lapsed avastavad maailma iga päev, iga hetk, praegu.
Kui sa ise midagi usud, siis nii see ongi. Kui sa usud, et sa oled liiga vana, et midagi teha, siis sa oledki. Kui sa usud, et pead olema täiskasvanu, et teha, mida sa tõeliselt tahad, siis ei tee sa seda kunagi.
Me ise mõjutame enda maailma palju rohkem, kui see, mis on meie ümber.” – Aveli (15)
“Depressioon tabab ootamatult, ole sa kui vana tahes, sinu olukord milline tahes, ta ei küsi: ”Kas sa, kullake, oled valmis?“ Inimene, kes võitleb depressiooniga, on kui portselan, mis võib puruneda miljoniks killuks ainuüksi ühe enda või kellegi teise süütu lause või teo tõttu. See on õudne, kui lihtsalt, kiiresti ja vaikselt ta jäädavalt puruneda võib.
Minu soovitus kõigile, kes on oma murdepunktis: mõelda, et sul on sel hetkel nagu kast peas, mis valgust sisse ei lase. Mõista, et sa ei mõtle sel hetkel selgelt ning olukord muutub helgemaks.” – Carmen (18)
“Reaal- ja humanitaarained on sama väärtusega. Paljud noored ja vanad arvavad, et need, kes on paremad humanitaarainetes, on halvemad ja lollimad kui inimesed, kes on paremad reaalainetes. See on vale!” – Alide (15)
“Midagi positiivset ja ergutavat. Seda, et kõikide probleemidega saab hakkama, kui seda väga tahad. Ja et igal inimesel sellel planeedil on oma missioon ehk oma elurada, kust ta ei peaks tagasi astuma.” – Kristel (16)
“Kuulame noori, kuna noored ei ole vaid tulevik, vaid ka olevik.” – Marianne (13)
Üks 10-aastane väike tüdruk ütles selle küsimuse peale hetkegi järele mõtlemata lühidalt ja konkreetselt: “Vanemad, suhelge oma lastega iga päev!”
Lõpetuseks: kui te mingil põhjusel meid ei usu, kuna me oleme ju veel noored ega tea elust suurt midagi, siis meie sõnu kinnitab ka Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku juht Dr. Madis Parksepp: “Enamasti peab tulenema muutus keskkonnas, ent üha sagedamini suunatakse last psühhiaatri vastuvõtule, kui tegelikult piisab paljudel juhtudel lapse kuulamisest, mõistmisest, toetamisest.”
Kuulame, mõistame ja toetame!
Teie meid ja meie teid :)
Head lastekaitsepäeva!
Artiklis kasutatud joonistused osalesid 2021. aastal Lastekaitse Liidu loovkonkursil “Minu unistuste pere”.