Aleksandra Munts-Avajõe ja Saskia Muru
Programmi “Kiusamisest vabaks!” koordinaatorid
Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vabaks!“ rakendatakse Eestis enam kui seitsmesajas haridusasutuses. Lasteaedadesse jõudis ta alates aastast 2010, koolidesse aastast 2013 ning sõimerühmadesse ja lastehoidudesse aastast 2018. Ometi levivad vaatamata sellele, et lapsed programmi(tegevusi) armastavad, spetsialistid austavad ja lastevanemad toetavad, piisava info puudumise ning kuulujuttude süül müüdid, mis ei vasta tegelikkusele. Seepärast pole liiast kiusamise fenomenist ja programmitegevustest rohkem juttu teha.
Selleks, et „Märka last“ lugejatel oleks lihtsam tõel ja valel vahet teha, esitame järgnevalt kümme kõige levinumat müüti ja lisame tõed nende kummutamiseks.
MÜÜT 1. Programmi sümbol on lilla karu.
TÕDE. Programmi sümboli õige nimetus on Sõber Karu. Talle värvitooni valides arvestati laste eelistustega leida oma fantaasiale väljundeid millekski ägedaks, erakordseks ja meeldejäävaks, mida samas päriselt looduses ei esine. Kui lapsed näevad violetset Sõber Karu, mõistavad nad kohe, et nüüd hakatakse rääkima suhetest ja väärtustest: hoolivusest, austusest, sallivusest, julgusest. Nad saavad võimaluse arutleda headuse märkamisest ja jagamisest, ühiselt mängida, milleski kogu rühma või klassi lastega kokku leppida, rääkida emotsioonidest ja otsida koos lahendusi, et kõigil oleks üheskoos tore olla.
Violetse värvitooni valik seondub ka kiusamistemaatikaga ja põhineb ÜRO otsusele valida 4. mail tähistatava kiusamisvastase päeva värvideks lilla, roosa ja sinine.
Soovitame Sõber Karu mitte nimetada teisiti kui Sõber Karu, et ta jääks tuttavaks sümboliks kõikidele lastele, sh üleminekul lasteaiast kooli, ühest koolist teise kooli, ühest rühmast või klassist teise.
MÜÜT 2. Sõber Karu sobib küll mängimiseks, aga mitte koolis õppimiseks.
TÕDE. Kui koolis pole väikeste Sõber Karude kasutamine programmi metoodika rakendamisel kohustuslik, siis Suurt Sõber Karu tuleb õpetajatel kasutada ka esimeses kooliastmes. Just karu tuletab lastele meelde nelja põhiväärtust – sallivust, austust, hoolivust ja julgust – ning õpetab, kuidas omavahel kokku hoida. Suur Sõber Karu ei ole mänguasi, vaid õppevahend, et süvendada põhiväärtuste sisu ja hea kaaslase mõisteid; ta on lohutaja ja hääletoru. Sõber Karu käib käest kätte, paneb lapsed kõnelema ja tagab sel moel klassis distsipliini. Lastekoosolekutel aitab karu õpilastel vabamalt rääkida oma tunnetest ja kogemustest.
MÜÜT 3. Koolieelsetes lasteasutustes kiusamist ei esine.
TÕDE. Juba pikemat aega ei olda üksmeelel, esineb koolieelsetes lasteasutustes kiusamist klassikalises mõttes või mitte. Uuringud näitavad, et paraku siiski esineb. Kit Stender Petersen on Taani lasteaedades läbi viinud mitu kvalitatiivset uuringut ja leidnud, et ka eelkooliealised lapsed kogevad kiusamist, mis teeb nad kurvaks ja põhjustab kõhuvalu. Lapsed oskasid selle üle kurta, et neid tõrjutakse ühistest mängudest kõrvale (Petersen, 2015). Eelkooliealised lasteaialapsed võivad rakendada nii otsest kui ka kaudset kiusamist, millele viitab ka Norra teadlane Mai Britt Helgesen antoloogias „Mobbing i barnehagen. Et sosialt fenomen” (Kiusamine lasteaias: sotsiaalne fenomen) (Helgesen, 2016).
Sõimedes ja lastehoidudes ei kasutata alla kolmeaastaste laste puhul sõna „kiusamine“, kuna nii väikesed ei valda veel strateegiaid, mis teisi lapsi teadlikult välistaksid.
MÜÜT 4. Kui rühmas või klassis kiusamist ei esine, pole programmi tarvis.
TÕDE. Programm „Kiusamisest vabaks!“ õpetab haridusasutuse personalile, lastele ja vanematele käitumismudeleid, mida kasutada kiusamisjuhtumite puhul (piiride seadmine, täiskasvanute informeerimine, passiivsete pealtvaatajate sekkumine, kiusuohvrite toetamine jne). Siiski ei keskendu programm juba toimunud juhtumite reageerimisele, vaid asetab põhirõhu ennetamisele. Ennetustöö seisneb grupis niisuguste võimalike eluliste situatsioonide läbimängimises, mõtestamises ja üldinimlike väärtustepõhiste kokkulepete saavutamises, mis osutuvad kiusuolukordades käitudes vajalikeks.
MÜÜT 5. Ühe osa „Kiusamisest vabaks!“ harjutustest moodustab laste massaaž.
TÕDE. Sõna „massaaž“ kasutati programmi metoodiliste materjalide
raamatu „Seda, keda puudutatakse, ei kiusata“ esimestes versioonides. Tegemist oli otsetõlkega taani keelest, mis asendati hiljem sobivama väljendiga „joonised selja peal“.
„Seda, keda puudutatakse, ei kiusata“ metoodika ei eelda klassikalist masseerimist. Lapsed joonistavad paarides või suures ringis istudes kaaslaste selgadele erinevad kujutisi, nagu näiteks tähed, päike, lilled, mäed ja muud sellist, mis sobivad õpetaja poolt ette loetud lugudega.
Metoodika pealkiri „Seda, keda puudutatakse, ei kiusata“ väljendabki nähtuse olemust, sest teaduspõhiste uuringute põhjal vallandub lastel hea puudutuse tegevuste käigus õnnehormoon oksütotsiin, mis pakub koosolemise rõõmu ning süvendab ühtekuuluvustunnet.
Õpetajate põhikoolitusel „Kiusamisest vabaks!“ pööratakse erilist tähelepanu sellele, et ühtki last ei tohi sundida osalema hea puudutuse harjutustel, kui nad seda ei soovi. Ülesande algul küsitakse üksteiselt luba joonistama asumiseks ja kui vastuseks on keeldumine, peab sellega leppima. Õpetaja pakub siis välja mingi alternatiivse võimaluse, näiteks lubada joonistada hoopis Sõber Karu või mõne muu kaisulooma seljale. Ka võib kätega puudutamise asemel anda kõhklejale pintsli ja paluda, et ta kasutaks seda.
Kui laps ei soovi osaleda seljale maalimise harjutuses, aga ei julge ka „Ei!“ öelda, tuleb õpetajal teda julgustada oma tahet avaldama. Endale kindlaksjäämine on tunnustamist väärt: loobumist aktsepteeritakse ning kaaslase soovi austatakse.
MÜÜT 6. Kiusuennetustöö keskendub negatiivsetele tunnetele.
TÕDE. „Kiusamisest vabaks!“ niivõrd ei erista negatiivseid ning positiivseid emotsioone, kui lähtub pigem sellest, et inimeste meeleolu kujundavad erinevad elulised situatsioonid. Tunded sõltuvad toimuvast. Õpetamise fookuses peab olema suutlikkuse arendamine emotsioone juhtida, mitte neid maha suruda. „Kiusamisest vabaks!“ õpetab lapsi märkama enda ja teiste meeleseisundeid ning nimetama neid sõnadega, kirjeldama. Kui inimene mõistab, mis temaga toimub, saab ta ka hakata oma emotsioone ohjama. „Kiusamisest vabaks!“ lähtub põhimõttest, et juhtida saab seda, mida teadvustatakse ning see, mida ei teadvustata, hakkab inimest ise talutama.
Emotsioone teadvustav inimene tuleb nende juhtimisega toime, mis omakorda tagab võime valida konkreetsete situatsioonide jaoks sobivaimad tegevused ja vältima endale ja teistele haiget tegemist.
„Kiusamisest vabaks!” tugineb värsketele uuringutele ning käsitleb kiusamist kui grupifenomeni, kus igal rühmaliikmel on roll. Mitte üksnes ohvril ja kiusajal, vaid ka teistel ümbritsejatel. Vestluskaartidel ongi sagedasti kujutatud erinevate konfliktide illustreerimiseks kõiki osalejaid ja tõttöelda mõjuvad pildid vahel tõesti rusuvalt: kui last mängu ei võeta, ei märgata tema kurbust või üksindust, kui ta ei julge oma piiride eest seista jne. Niisuguseid hetki tulebki aga paraku sagedasti ette nii lasteaedades kui koolides.
Selliste vestluskaartide arutamisel pööratakse erilist tähelepanu passiivsetele pealtvaatajatele, et saaks selgeks: kiusamine võib toimuda vaid siis, kui kõrvalseisjad tegevuse otseselt või kaudselt heaks kiidavad ja sellele ei reageeri. Kui lapsed arutlevad piltidel nähtu üle, mõistavad nad, mida igaüks konkreetses olukorras tunda võiks. Vahetatakse mõtteid, mida nad ise saaksid teha selles või teises situatsioonis, kuidas sõltub heaolu rühmas ja klassis iga lapse tegutsemisest. Niisuguste arutlemiste eesmärgiks on leida piltidel kujutatud olukordadele lahendusi ja teha väärtuspõhised kokkulepped kogu rühmaga, et taolised situatsioonid ei toimuks päriselus. Aga kui nii siiski juhtub, oleksid lastel olemas sotsiaal-emotsionaalsed oskused toime tulla ja aidata nii ennast kui ka rühmakaaslast.
Uuringutest on selgunud, et kui algul püüavad lapsed erinevate harjutuste tegemisel huviga keskenduda kurbadele lastele ja süüdlastele, siis mõne aja möödudes hakkavad nad tähele panema ka pealtvaatajaid ning oskavad lahendusi otsides nende rolli toimuvaga siduda.
MÜÜT 7. „Kiusamisest vabaks!“ programmiga liitumine on tasuline ja selle kasutamine tekitab haridusasutusele püsikulusid.
TÕDE. Programmiga „Kiusamisest vabaks!“ liitumine on kõikidele haridusasutustele Eestis tasuta. Osalemine programmikoolitustel on prii tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusele. Ka saavad kõik programmiga liitunud haridusasutused vabalt kasutada elektroonilisi metoodilisi materjale. Tasulised on vaid trükitud metoodilised materjalid ja õppevahendid.
Seega: programmi „Kiusamisest vabaks!“ kasutamine ei tekita haridusasutustele püsikulusid.
MÜÜT 8. Kui üks lapsevanematest ei soovi programmi kasutada, siis ei pea seda tegema ka ülejäänud rühm.
TÕDE. „Kiusamisest vabaks!“ on kooskõlas Eesti koolieelse lasteasutuse ja põhikooli riiklikes õppekavades kirjeldatud õppekava alusväärtuste ja üldpädevuste kujundamise põhimõtetega. Programmi rakendamist Eesti haridusasutustes toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Otsuse programmi kasutamise kohta langetavad haridusasutuse juhtkond ja lastega töötavad spetsialistid, mitte vanemad. Seetõttu ei saa nood nõuda programmi mittekasutamist või paluda oma last programmitegevustesse mitte kaasata.
Juhul kui mõni lapsevanem kahtleb programmi efektiivsuses või vajaduses, tuleb talle lähemalt selgitada programmi olemust, eesmärke ja tegevusi.
Programmi tegevustesse peavad olema kaasatud kõik lapsed ja mitte mingil juhul ei tohi ühtki neist kõrvale jätta. Erijuhtudel võib – lastevanemate teadlikkuse tõstmise tegevuste korraldamise ajal – panna haridusasutuses programmikasutus pausile, kuid mitte seda lõpetada.
Spetsialistide ja juhtide abistamiseks on koostatud lastevanematele programmi tutvustamiseks vastavad esitlused. Palju harivat infot leidub ka programmi veebilehel www.kiusamisestvabaks.ee. Lisaks soovitame jälgida Facebooki „Kiusamisest vabaks“ lehte ja vaadata värskelt lisatud programmi Youtube kanali „Kiusamisest vabaks!“ videot, et tutvuda programmi rakendamise heade praktikatega erinevates koolieelsetes lasteasutustes ja koolides üle Eesti. Ka on programmimeeskond alati valmis kohtumisteks lastevanematega, et neid kurssi viia eesmärkide ning tegevustega.
Sisimas soovib ju iga pere oma lapsele parimat haridust ja et ta oleks kaaslastega sõbralik. Vahel aga vajatakse täpsemat teavet ja oodatakse spetsialistide poolt kannatlikkust ning mõistmist.
MÜÜT 9. Peale haridusasutuse liitumist programmiga „Kiusamisest vabaks!“ asub programmimeeskond mõõtma kiusamise taset laste ja töötajate seas.
TÕDE. „Kiusamisest vabaks!“ meeskond ei mõõda koolikiusamist igas haridusasutuses eraldi, kuna Lastekaitse Liit on arvamusel, et kiusamise statistika kaardistamiseks piisab koolikiusamist katvast PISA uuringust (õpilaste rahulolu puudutav lõik, kus testi taustaküsimustikus on kolm koolikiusamisega seotud osa: õpilaste omavaheline vaimne ja füüsiline vägivald, õpetajate ebaõiglane käitumine õpilaste suhtes ja õpilaste enesetunne koolis).
Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vabaks!“ mõju ja efektiivsust tõendavad teaduspõhised analüüsid ja uuringud, mida tehakse korrapäraselt programmi käivitamisest alates. Kõikide läbi viidud metoodika uuringuraportite ja teadusartiklitega saab tutvuda veebis www.kiusamisestvabaks.ee ja ingliskeelsete raportitega www.freeofbullying.com.
MÜÜT 10. Peale haridusasutuse liitumist programmiga „Kiusamisest vabaks!“ hakkab programmimeeskond tehtud töö kohta koguma iga-aastaseid mahukaid aruandeid.
TÕDE. Programmiga „Kiusamisest vabaks!“ liitumine ei kohusta haridusasutust esitama iga-aastaselt kirjalikke aruandeid tehtud töö kohta ning jätab selleks kuluda võiva aja kooli ja koolieelsete asutuste spetsialistidele lastega tegelemiseks, rõõmsaks ajaveetmiseks või puhkamiseks. Küll aga kogub „Kiusamisest vabaks!“ meeskond aasta jooksul haridusasutuste häid praktikaid, et inspireerida kõiki tegelema väärtusvasvatamisega, laste suhetega ja heaoluga.
Haridusasutuste heade praktikatega saab tutvuda programmi veebilehel www.kiusamisestvabaks.ee.
Vaata artiklit “Kiusamine. Müüdid, tõed ja programm „Kiusamisest vabaks!“ “ ka Märka Last veebiajakirjas.