Oma mõtteid, rõõme, pettumusi ja lootusi jagasid:
16-aastased Inger Tallinnast ja Marilin Hiiumaalt, 15- aastased Aveli Valgamaalt ja Alide Kristine Alba Järvamaalt, 14-aastane Kirke, 13-aastane Tuule Harjumaalt, 9-aastane Kert Pärnumaalt.
Mis aitaks Sinu meelest luua klassis õpilaste vahel ühtehoidvaid suhteid ja koosolemisrõõmu?
Ühised tegevused. Koos tegutsemine ja lahenduste otsimine. Ekskursioonid, ühiselt planeeritud asjad, nt mängudeõhtud, karaoke, õuesõppepäevad. Grupitööd, grupimängud. / Aveli, Kert, Tuule, Inger ja Kirke
Ühiste huvidega õpilased. Kui klass on näiteks tervishoiukallakuga, siis huvitab noori meditsiin ja maailmavaade võib ühtida. Praktikad läbitakse koos ja nii tekib hea keskkond. / Marilin
Kui probleemidest räägitakse ühiselt ja räägitakse need selgeks. Näiteks: kord nädalas on üks tund, kus kōik ōpilased koos sotsiaalpedagoogiga istuvad ringis, joovad teed ja räägivad oma probleemidest. Kui tuleb välja mōni kiusamisprobleem või muu selline teema, siis saab seal ringis või eraldi rääkida ja lahendus leida. Küsida tuleb ka teiste arvamust ja analüüsida erinevaid käitumisi. / Alide Kristine Alba
Millistel hetkedel tunned ennast koolis kõige õnnelikumana? Miks?
Kui kogu klass saab omavahel sõbralikult läbi, kui teeme sõpradega midagi toredat. / Tuule ja Kirke
Klassireisid, kuna siis on kõik koos ja sa saad suhelda ka nendega, kellega muidu võibolla ei lävigi. Klassireisid aitavad luua ühisemeeleolu. / Inger
Kui mind pannakse tähele, sest tunnen, et olen kellegi vōi millegi jaoks tähtis. Seda on väga vähe. / Alide Kristine Alba
Кui ma saan koolis hea hinde. Minu jaoks on head hinded olulised. Võiks välja kujuneda niisugune uus hindamissüsteem, kus seda arvestataks. / Marilin
Kui ma saan oma bioloogia- ja keemiaõpetajaga segamatult juttu rääkida. Sest ta on väga tark ja äärmiselt tore inimene, kes päriselt ka heal meelel räägib nendel teemadel, mis mulle huvi pakuvad. Vestlused temaga on alati põnevad ja väljakutsuvad. Samal ajal saab ka nalja. / Aveli
Kui koolisööklas pakutakse mingit toitu, mida ma olen aasta otsa oodanud – ja lõpuks viimasel päeval see tuleb. Minu lemmikuim on hernesupp, aga seda pakutakse koolis vähe.
Veel tunnen end õnnelikuna, kui saan kõige parema hinde. Sest kui mul on vahepeal olnud halvad hinded ja siis tuleb hea, teeb see mind õnnelikuks.
Siis, kui on kehalise tund – see mulle meeldib. / Kert
Millistel hetkedel tunned ennast koolis kõige kurvemana? Miks?
Kui jään üksi. Tundub, nagu oleks kõigil teistel lõbus, aga mina ei saa sellest osa. / Kirke
Kui kõik on koolist väsinud, antakse hästi palju on õppida ja seejärel kuluvad ka vahetunnid sellele, et kõik on stressis. Samuti siis, kui me ei suuda leida ühist otsust ja paljud lähevad seetõttu omavahel tülli. / Inger
Kui on midagi halba juhtunud ja kõik on nagu pinges. / Tuule
Kui ma halva hinde saan, sest tean, et kodus mu vanemad on päris kurjad isegi kolme pärast. / Marilin
Kui saan klassis kõige halvema hinde, sest mulle ei meeldi halbu hindeid saada.
Kui kehalise kasvatuse õpetaja tahab teha midagi, mis kõikidele ei meeldi. Kui ta alustab tundi varem, sest me ei jõua enda tegevusi varem tehtud. / Kert
Kui ma aasta lōpugalal ei saa jälle mitte ühtegi tänukirja. See on täielikult ebaaus, et sportlased saavad kogu aeg tänu, aga muuga tegelevad inimesed ei saa midagi. / Alide Kristine Alba
Need hetked, kus sa vaatad eesootavale koolipäevale otsa ja näed, et ühtegi asjalikku tundi pole ees ootamas. Siis sa tead, et järgmised paar tundi su elust on prügikasti visatud. / Aveli
Kui koolis kiusatakse, siis laps/noor tahaks kuulda teiselt lapselt/noorelt järgmist kaitsvat või toetavat lauset:
“Sa ei ole üksi! Me oleme sinu jaoks olemas, sa ei jää märkamata ja me leiame lahenduse.“ / Inger, Tuule ja Kirke
“Tead, ära üldse tee välja, mis nad sulle ütlevad! Sa oled üks imelisim inimene, keda ma kohanud olen!“ / Marilin
„Las tema elab oma elu, sina ela oma elu.“ / Aveli
„Ära endale kellegi teise pärast liiga tee. Mōtle sellele, et kunagi, kui suureks saad, lähed minema ja tegeled millegagi, mis sulle meeldib. See inimene, kes sind kiusab, jääb minevikku maha ja tulevikus ei pruugi sa teda enam näha. Ja kui näedki, siis ta on juba aru saanud, et oli nōme. Elu ōpetab.“ / Alide Kristine Alba
Sellele, keda kiusatakse, ütleme: „Lähme appi!“ Aga minu klassis ei ole selliseid. Mõnikord ainult Uku või Jüri. Ja kui on appi juba tuldud, siis öeldakse: “Tule püsti, lähme minema siit!” / Kert
Laps/noor ootab õpetajalt, kes näeb kiusamist pealt, järgmist käitumist ja sõnu:
“Miks sa seda tegid? Mida see sulle andis?“ Intelligentne vestlus kiusajaga, kus kiusaja tuleb välja teistsuguse mõtteviisiga. / Aveli
Peaks karistama korralikult seda, kes kiusab, rääkima tema emaga. Aga kiusatavale võiks öelda: “Tule püsti, lähme klassi. Kas sa said haiget?” / Kert
Õpetaja sekkub, mitte ei jää ootama, et keegi teine seda teeks. Et päriselt võetakse asi käsile ja lahendatakse probleem ära, mitte lihtsalt ei räägita.
Võiks küsida kiusatud õpilaselt, kas temaga on kõik korras ja kas ta tunneb end praegu halvasti. Kui ta vastab kiusaja juuresolekul: „Ei,“ siis tuleks temalt hiljem igaks juhuks veel kord küsida ja hoida silmad ning kõrvad lahti. / Tuule ja Inger
Õpetaja saadab kiusajad direktori jutule ja läheb kiusatud noorega rääkima. Veendub, et kõik on hästi. Rääkima peaks nii kiusaja vanematega, kiusajaga, kiusatava vanematega ja võibolla ka direktoriga. / Kirke ja Marilin
Õpetaja läheb sotsiaalpedagoogi juurde ja sotsiaalpedagoog tegeleb edasi.
Õpetaja peaks mōlemad pooled eraldi ära kuulama ja mõlema vastu viisakas ning rahulik olema, mitte kuri või mōnitav. / Alide Kristine Alba
Laps/noor, kes on ise koolis kiusaja, ootab järgmist käitumist ja sõnu oma vanematelt:
Sama, mis õpetaja, kui ta pealt nägi: “Miks sa seda tegid? Mida see sulle andis?“ / Aveli
Kõik oleneb vanematest. Mõni ütleb lihtsalt, et ära järgmine kord tee ja võtab seda ükskõikselt. Teine lapsevanem aga suhtub sellesse karmilt, paneb nutiseadmete kasutamisele keelu, istub maha ja arutab lapsega pikalt, mis ja miks toimus. / Marilin
„Kas sa sooviksid sellest meiega rääkida? Mis sa arvad, et sa niimoodi käitusid? Kuidas sa arvad, mida kiusatav enne ja pärast intsidenti tundis? Kuidas sina ennast tundsid? Mis pani sind niimoodi tegema/ütlema? Kuidas me seda parandada saame?“
Vanemad peaksid olema toeks ja aitama, sest kiusajal endal pole kindlasti kerge olla. Vanemad peaksid seletama, et kiusamine on vale ja aitama otsida põhjust, miks kiusama hakati. Inimesel, kes kiusab, on endal probleemid, millega ta hakkama ei saa.
Vanem peaks selle juures rahulik olema ja enda käitumist analüüsima ning jälgima. Lapse käitumine tuleneb väga paljudel juhtudel vanematest. / Kirke, Inger ja Alide Kristine Alba
Vaata artiklit “Meie arvates on koolirõõmu ja kiusamisega niimoodi” ka Märka Last veebiajakirjas.