Kristi Märk
Märka Last toimetaja
“Mina olen Ege, 32-aastane naine, ema, õde, tütar, sõbranna, elukaaslane, eestlane, noorsootöötaja,” loetleb käesoleva loo peategelane rolle, mis tal elus on ning mida kõiki ta ühtmoodi naudib, kuna tema sõnul see kõik rikastab ning pakub vaheldust. Lisaks eelpool nimetatule on Ege Enok ka Viljandi Avatud Noortetoa juhataja ning Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (EANK) juhatuse esimehe rollis.
“Samas mulle tundub, et need minu väärtused elu osas, need käivad igas rollis minuga kaasas, et ma üha enam olen saanud iseendaga heasse kontakti ning loonud enda ümber seda headust ja mõnusat maailma,” kirjeldab naine, kelle olekust õhkub sedasama mõnusat maailma, mida ta hetk tagasi iseloomustas.
Ege, Sa oled juhtinud kuus aastat Viljandi Avatud Noortetuba. Miks just selline elukutsevalik ning mida see roll Sulle andnud on?
Ma olen selle peale mõelnud küll, milline oleks võinud olla mingi muu eriala ja valdkond, kuid ega ma polegi noorsootööst kaugemale jõudnud, sest mulle tõesti meeldib mu töö.
Ma naudin selle töö mitmekesisust ja et ta lükkab mind nii palju ja sageli minu mugavustsoonist välja, paneb arenema, õppima, koolituma, lugema, arutama, analüüsima, katsetama uusi asju, aega planeerima.
Samas on keerulisemad kogemused, väljakutsed ja isegi kunagine läbipõlemine kasuks tulnud, õpetanud. Tänu neile oskan ma märgata, millised on minu jaoks kriitilised hetked, mis aitab minu enda vaimset tervist ja tasakaalu hoida või kuidas abi küsida. Ma arvan, et kõike seda olen ma õppinud just nendest hetkedest ja selle eest olen ma ülimalt tänulik.
Kui mõtlen tagasi neile kuuele aastale, kannab iga hooaeg oma nägu, kuna noored on alati muutuses. Peale iga suve on nii põnev näha, kuidas nad on vahepeal kasvanud ning kuidas nende maailmapilt on avardunud.
Noored üllatavad oma nutikusega, oma loovusega, tohutu aususega, ilma filtriteta suhtlemise ja suhtumisega. Oma laia silmaringi ja hea eneseväljendusega, sellise siira olekuga. Selle eest ma tõesti nii väga imetlen neid ja kõike, mida nad algatavad ja välja mõtlevad. Austan nende hoiakuid isegi siis, kui need pole alati kõige eetilisemad. See on nii ülivaimustav ja nad on nii suureks inspiratsiooniks. Jah, noored on ägedad!
Ning muidugi juhtimiskogemus, mida ma siit ammutan. Olen tänulik ja uhke, et saan koos oma meeskonnaga seda rada käia ning et nad aitavad mul olla juhataja rollis. Tänu nendele saan ise nii palju katsetada ja proovida ning olen tänulik, et nad tulevad minuga kaasa.
Palun kirjelda, mida tähendab Sinu jaoks laste osalus?
Minu jaoks tähendab see esmalt sobivate tingimuste loomist, et me päriselt annaksime soodsaid võimalusi ning piisavalt huvitavaid tegevusi, et võimaldada lastel ja noortel osaleda. Sageli vajab see protsess aega, et tekiks usaldus, et noor saaks kohaneda, jälgida, et tema põhivajadused oleks täidetud. Oluline, et saadakse osaleda enda valitud tempos ja vaba tahte alusel. Et igaühe arvamust on kuulatud ning me oskaksime küsida õigeid küsimusi.
Lisaks muidugi peab noortel olema võimalus kaasa rääkida neid endid puudutavates küsimustes. Ja seda kõike saab pakkuda juba väga varajasest lasteaiaeast peale, olgu siis nõusid pestes, lauda kattes, koos koristamises või pereliikmele sünnipäevakaardi kirjutamisel.
Mida tähendab Sinu jaoks laste ja noorte kaasamine?
Minu jaoks tähendab see lisaks erinevate võimaluste loomisele leidlikkust inimestele läheneda, teadlikkust, inimestetundmist ning head suhtlemisoskust. Oluline on leida ühine keel, võib-olla ka kompromisse. Märgata, mis inimest päriselt kõnetab või kuhu ta üldse on valmis kaasuma. Jällegi, see peab olema rangelt vabatahtlik, aga tore, kui leidub võimalus natukene nügida või julgustada osalema, vaatlema, jälgima, midagi algatama.
Siinjuures ma arvan, et oluline on kuulata ja aru saada, millised on üleüldse kellegi huvid, kuna kergem on kaasata siis, kui tead, mida sa inimesele pakud, mis on temalik, mis on talle sobiv.
Samas peame me oskama vähemalt noorsootöös pakkuda ja näidata selleks erinevaid viise. Muidugi ma usun, et noored on hästi innovaatlised ja loovad, aga teisalt pole ju kõikidel noortel silmaring veel väga avar, puudub enesekindlus ja julgus ennast väljendada või nutikus uusi asju luua. Sellisel juhul on tore, kui leidub toetav ja turvaline täiskasvanu, kellega koos arutleda ja midagi uut luua.
Miks on kaasamine oluline?
Kui tekitame lastele ja noortele osalemisvõimalusi ning neid päriselt kaasame, rikastab see neid palju. Kaasatus loob kontakte, tekitab kuuluvustunde ning aitab täita kõiki inimese põhivajadusi, mida meist igaüks vajab. Tõenäoliselt tugevneb nii ka side kogukonna ja oma elukohaga.
Kui kaasata lapsi kodustesse ettevõtmistesse või välja mõelda oma kodukoha heaks põnevaid tegevusi, siis tegelikult see ju õpetab hoolima, annab uusi oskusi ja tuleb igal juhul igale inimesele kasuks.
Loomulikult tähendab see ka, et saame päriselt pakkuda, mida nemad ise soovivad, kuna mõistame, mis on nende vajadus siin ja praegu. See omakorda vähendab võimalust, et teeme tühja tööd. Noori tuleb usaldada, osata küsida õigeid küsimusi ning loomulikult luua sobivat kontakti, et vajalike küsimuste küsimiseni üldse jõuda.
Kui Sa saaksid täna kuldvõtme, mis avaks ukse laste ja noortega seotud probleemi lahendamiseks, siis millise teema Sa valiksid ja miks?
Täna ma tunnen, et valiksin selle, et igal lapsel oleks turvaline lapsepõlv ja kindel kiindumussuhe oma vanemaga ning et iga laps tunneb, et ta on hoitud ja armastatud, et ta on piisav ja et ta on tähtis. Ja seeläbi ma arvan, et ma lahendaksin ära nii mõnegi teise probleemi, kuna niisugustel noortel on enesekindlus, kindel seljatagune, julgus enda mõtteid ja tundeid päriselt välja öelda ning läbi armastava ja toetava pere ka oskus turvaliselt probleeme lahendada. Siinkohal pean silmas, et nad ei kardaks konflikte, oskaksid edastada mina-sõnumit ja rääkida iseendast nii, et ei tee samal ajal teisi enda ümber katki.
Teine uks, mida ma selle võtmega väga avada sooviksin, on, et meil jätkuks piisavalt palju laste ja noortega töötavaid spetsialiste, kelle poole vajadusel pöörduda ning et nad kõik saaksid väärilist töötasu, tundes end samamoodi hoituna ja vajalikuna, kuna meie ühiskond on ju tervik.
Minu kuldvõti aitaks tekitada olukorra, kus ühine eesmärk on inimeste heaolu ja harmoonilisus ning et tulekahjude kustutamise asemel oleks meil kõigil võimalik suunata kogu energia ennetus- ja teavitustegevusele.
Kui Sul oleks raadios või televisioonis 30 sekundit, et öelda kõigile Eestimaa inimestele midagi, siis mis see oleks?
Isegi kui see tundub klišee, tahan ma öelda, et oleme inimesed, hoiame, hoolime, armastame, parandame, mitte et kuidagi pisendaksime või teeksime katki teisi inimesi, eesmärgiga ise kuidagi parematena näida. Me võiksime julgeda võtta ette rännaku iseendasse, söandada küsida abi, julgeda praktiseerida, armastada ja hoida.
Soovin, et me oskaksime ja jaksaksime seda lähedust ja armastust pakkuda ka oma lastele ning et me looksime võimalusi, kus nad saavad ise teha, ise katsetada, ise eksida, sest niimoodi nad ju päriselt õpivad. Samal ajal vajavad nad kõrvale turvalist täiskasvanut, kes on olemas, kes vajadusel pühib nad tolmust puhtaks, kuivatab ära pisarad ja lubab uuesti katsetada, õnnestuda, ebaõnnestuda. Kõike läbi loodud turvatunde ja usu, et inimene saab hakkama. Läbi positiivse endasse uskumise tunde.
“Ise teha, ise katsetada, ise eksida” ilmus novembris 2022 lapse õiguste kuule pühendatud Märka Last veebiajakirjas.
