Aveli Heletuli (15)
Lapse õiguste saadik
Lastekaitse Liit
Osalesin oktoobrikuu lõpus Brüsselis noorte esindajana Turvalisema Interneti Foorumil (Safer Internet Forum). Koos teiste Euroopa noortega ettevalmistusi tehes tuli meil päris palju juttu sellisest nähtusest nagu youthwashing, mida ma tõlgiksin eesti keelde kui noortepesu. Et tegu on üpriski hiljutise ja väheanalüüsitud probleemiga kaasaegses ühiskonnas, ei suutnud ma sellele sõnale isegi esiotsa eestikeelset vastet leida.
Youthwashing on sarnane rohepesuga, mille puhul toode või teenus on pealtnäha kliimasõbralik (nt pakend, mida peaks hiljem taaskasutama), kuid tegelikult pole nendest omadustest kas kasu (antud pakendi taaskasutamiseks puudub vajalik tehnoloogia/süsteem) või jäävad tulemused lubadustele drastiliselt alla (taaskasutatakse vaid olematu hulk toodetud pakenditest).
Youthwashingu puhul on tegu kaasamisega viisil, kus noored küll pealtnäha on kaasatud, kuid reaalselt ei võeta nende arvamusi kuulda. Youthwashinguga on tegu näiteks siis, kui noorel palutakse teha intervjuu, mille tekst on talle ette kirjutatud ning ta täidab laias laastus vaid reklaamnäo rolli.
Üllataval kombel ei ole selle uue probleemi tekke tagamaad aga mitte negatiivsed, vaid on siiani olnud täiesti loomulikud. Üheks selle uue probleemi tekke põhjuseks on asjaolu, et täna kuulatakse rohkem kui kunagi varem noorte arvamust erinevatel teemadel ning lastel ja noortel on võimalusi ühiskonnaelus kaasa rääkida sagedamini kui kunagi varem ajaloos.
Et nüüd mitte olla valesti mõistetud, siis ma ei ole youthwashingu poolt, vaid väga tugevalt selle vastu. Ma ütleksin vaid seda, et oleme siiani liikunud õiges suunas ning kui me sellelt teelt kõrvale ei kaldu, võime loota, et youthwashingule ei tulegi kunagi eestikeelset vastet otsima hakata.
Järgmine loogiline samm
Miks reaalset kaasamist üldse tarvis on? Ollakse ju ometi sadu ja isegi tuhandeid aastaid oma elu elatud ilma noori kuulamata, nii et ilmselgelt ei asu see nähtus Maslow püramiidi alumistel astmetel ega ole eluliselt vajalik.
Mina soovitan sellest mõelda sarnaselt nagu erinevatest naiste õigusi puudutavatest teemadest. Kuigi me ei saa väita, et läbi ajaloo oleks naiste õigusi ja arvamusi täielikult ignoreeritud, peame ometi tõdema, et neid ei võetud sugugi võrdselt meeste omadega. Samuti kui laste kaasamine ei ole ka naiste õigused eluks olulisemad kui toit ja katus pea kohal, kuid tänaseks on arenenud riigid hakanud neist probleemidest suuremas osas üle saama.
Nii on laste kaasamine neid puudutavate valikute tegemises lihtsalt järgmine loogiline samm, mille me peaksime astuma.
Minu jaoks tähendab laste ja noorte osalus ning kaasamine seda, kui me lõpetame mõtteviisi, kus lapsed on meie tulevik. Nad on juba täna siin ning neil on juba täna omad arvamused ning seisukohad, mida tuleks arvesse võtta. Ma arvan, et me peaksime andma lastele võimaluse nende enda elu kujundamises osalemiseks, kuna just nemad ise peavad seda elu elama.
See, et laps ei ole alati võimeline enda eest õiget otsust langetama, ei tähenda, et me peaksime temaga lihtsalt mitte arvestama. Seda ei peaks mitte kasutama vabandusena lapse kuulamata jätmiseks, vaid võtma arvesse tema kuulamisel.
Ma ise olen saanud imelise võimaluse olla osa mõlemast – nii väga headest laste ja noorte kaasamise näidetest kui ka mitte nii positiivsetest. Alates 2021. aasta algusest olen ma kuulunud Lastekaitse Liidu noortekogusse, mis tänaseks tegutseb lapse õiguste saadikute kujul. See üle-eestiline vabavõrgustik on mind kokku viinud erinevate täiskasvanute ja ka teiste noortega, kes kõik töötavad mingil moel laste ja noortega.
Igaühe hääl ja arvamus loeb
Kaasa rääkimise võimalusi on erinevaid. Nii näiteks olen ma kuulunud noortegruppi, kes oli üheks huvirühmaks soovitamaks laste seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmist. Tänaseks on see piir tõstetud 16. eluaastale.
Samuti olen ÜRO Lapse Õiguste Raportit koostava Lapse Õiguste Saadikute töörühma liige ja esindan Eesti noori Euroopa tasandil BIK Youth-i saadikuna (Better Internet for Kids), töötades ühes poliitikute ja erinevate veebikeskkondade arendajatega, et muuta internet kohaks, mille kujundamisel on arvesse võetud ka lapsi.
Need on vaid mõned üksikud näited noorte kaasamisest neid puudutavate otsuste langetamisse, kuid need tõestavad, et lapsi ja noori kaasatakse ning seda on tehtud hästi ja efektiivselt. Minu silmis ei ole täna enam vabandusi, miks laste osalust toetama ja julgustama ei peaks.
Kahjuks aga on minu lugu siiski pigem erand ning enamike noorte hääl on jätkuvalt kuulmata. Keskmise eesti lapse võimalused kaasa rääkimiseks piirduvad tihtipeale õpilasesinduste ja noortevolikogudega, mis võivad olla nii suurepärasteks võimalusteks noorte kaasamiseks kui ka üpriski ebaefektiivseks lahenduseks.
Paljudes piirkondades need süsteemid kahjuks lihtsalt ei tööta eriti hästi. Kõige halvem olukord on tavaliselt noortevolikogudes, millel ei ole niivõrd selget eesmärki kui õpilasesindustel.
Üks samm korraga
Kui meie kõik, täiskasvanud, lapsed ja noored üheskoos, hakkame täna astuma samme selle poole, et lapsi ja noori ka päriselt neid puudutavates asjades kuulatakse, võime me homseks luua maailma, kus kõigil on jälle tsipa parem elada.
Mina olen kaasamise käigus saanud loendamatul hulgal uusi oskusi, kogemusi ja tutvusi, mis on mulle sillutanud põneva tee tulevikku. Samuti usun ma, et tänu minu häälele on maailm vast natuke parem ning kellegi elu ilusam ja kergem. Täna loodan ma, et ka teised lapsed ja noored saavad osa samasugustest ja veelgi parematest võimalustest. Selle nimel peame me aga kõik koos pingutama ja õppima ära midagi täiesti uut.
- Laste kaasamisel on oluline arvesse võtta tema vanust ja võimekust. 5-aastane ei ole võimeline andma sisendit samas formaadis, samadel teemadel ja samas mahus kui 15-aastane. Samuti tuleks silmas pidada, et kui lapsi mõjutada just mingit kindlat tüüpi sisendit andma, ei ole tegu enam nende kaasamise, vaid mõjutamisega.
- Laps peab andma sisendit vabatahtlikult ehk siis teda ei tohiks sundida ühelgi teemal arvamust avaldama, kui ta ise seda ei soovi.
- On väga oluline, et igasugusele laste ära kuulamisele peab järgnema kuuldavõtmine ja tegutsemine. Kui seda ei järgne, on antud sisend ja lapse aeg raisatud ning tegu on youthwashinguga.
- Laps vajab tihtipeale üpriski põhjalikku selgitust selle kohta, mida temalt eeldatakse. Pea meeles, et lapsel ei ole sama kogemustepagasit nagu täiskasvanutel ning suhtle temaga vajadusel lapsesõbralikus keeles!
- Lapsed ja noored, eriti aga koolinoored, ei peaks sisendi andmiseks kulutama oma vabast ajast tundide kaupa aega. Ainuüksi kool ja kodutööd võtavad täiskasvanu päevase tööaja jagu aega. Laps teeb seda vabatahtlikult. Ära koorma teda üle ning ära pane valima unetute ööde või sisendi andmata jätmise vahel! Tuleb leida tasakaal.
- Toeta last! Ta võib olla hirmul või segaduses, kui satub esmakordselt võõrasse olukorda.
- Laps on inimene, ta ei ole kuidagi vähem väärt kui täiskasvanud!
“Kui kaasata, siis päriselt ja sisuliselt” lugu ilmus novembris 2022 lapse õiguste kuule pühendatud Märka Last veebiajakirjas.
