Räägime kliimaõiglusest

Anni Triin Salvan (14)
Voka Avatud Noortekeskus
Toila vald

Selle aasta aprillis jõudis minu e-postkasti kiri, milles kutsuti noori lasteombudsmani osalusprojekti „Räägime kliimaõiglusest”. Kuna kliimateemad on mind juba varemgi väga huvitanud, otsustasin projektis osaleda ja minuga ühines ka sõbranna Anette.

Projekti eesmärk on lastele ja noorukitele kliima ja laste õiguste teemal teadmisi jagada ja et noor oskaks näha nende valdkondade probleeme ja järelmõjusid. Lisaks kogutakse projekti käigus uusi ideid ja proovitakse neid täide viia.

Esimesel kohtumisel teiste Eesti noortega valisime nelja erineva teema seast ühe, millele aasta jooksul peamiselt keskendusime. Selleks oli tarbimine ja süsinikujalajälg. Projekti üritused on siiani toimunud kõik Tallinnas või selle läheduses. Külastasime paljusid imelisi inimesi (sh moedisainer Reet Ausi) ja kohti (näiteks Utilitas koostootmisjaama), kus tutvusime erinevate probleemidega ja nende võimalike lahendustega. Proovisime neid lahendusi ka ise leida.

Juuni alguses toimunud kohtumisel valisid projektis osalejad kaks inimest, kes võiksid Eesti rühma Hispaanias ja Islandil esindada. Hispaaniasse valiti osalema mind ja Emmat ning Islandile samuti mind. Olen väga õnnelik, et kaaslased leidsid, et just mina võiksin Islandil Eesti noorte esindaja olla.

Juuni lõpus lendasime õiguskantsleri laste ja noorte õiguste osakonna vanemnõunik Margit Sarve ja projektikaaslase Emmaga Hispaaniasse Baskimaale, et esitleda meie ideid, pakkumisi ja otsuseid teistele Euroopa noortele, kes oma koduriikides täitsid sama ülesannet nagu meiegi Eestis. Noored tulid kokku Hispaaniast (Andaluusia, Kataloonia ja Baskimaa), Albaaniast, Belgiast (Flandria), Horvaatiast, Prantsusmaalt, Kreekast, Itaaliast, Jerseyst, Põhja-Iirimaalt, Poolast, Šotimaalt, Slovakkiast ja Walesist. Baskimaal tegime mitmeid vestlusringe, et kõik saaksid oma arvamusi jagada ja rohkem teadmisi omandada.

Täiendasime enda lahendusi veelgi täpsemaks ning detailsemaks. Käisime osalejatega istutamas puid, filmisime meie projekti kohta video (QR- kood on teksti lõpus) ning vestlesime palju kliima ja laste õiguste teemadel. Reisist ei puudunud ka lõbu. Mängisime öösel enda hosteli taga jalgpalli ja teisi mänge, käisime linnatuuril ning avastasime vanalinna.

Septembri lõpus lendasin koos Margiti ja õiguskantsleri laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aruga Islandile Reykjaviki konverentsile, kus kohtusime Euroopa lasteombudsmanidega ja taaskord ka noortega, kellega juba Baskimaal tuttavaks saanud olime. Sel korral oli igast riigist osalevate noorte arv väiksem.

Olen selle ettevõtmise käigus õppinud palju uut ja loodan, et meie toimetamine avaldub suuremates vormides ning sellel on märgatav tulemus. Kohtusin projekti käigus imeliste inimestega, kes kõik teevad oma tegevuses kasvõi väikese muutuse, et meil kõigil oleks kergem ja parem elada nii praegu kui ka tulevikus. 

Suhtlen projekti käigus tutvutud sõpradega siiani ja loodan, et meil on tulevikus põhjust korraldada veel suuremat ja toredamat üritust.

Eesti-sisene projekt ei ole veel lõppenud. Plaan on osalejate kodukantidesse teha mõni kliimateemaline kunstiteos. Loodan, et see tuleb ka minu kodu lähedale.

Margit Sarv
Õiguskantsleri nõunik

2022. aastal korraldas Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte osalusprojekti „Räägime kliimaõiglusest“. 

Õiguskantsler Ülle Madise täidab muu hulgas ka lasteombudsmani ülesandeid. See tähendab, et õiguskantsleri töö on kaitsta ja edendada laste ja noorte õigusi. Lisaks aitab ta lastel ja noortel algatada neile olulistel teemadel mõttevahetusi ning teha laste ja noorte hääl otsustajatele kuuldavaks. Neid ülesandeid täidavad ka Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna nõunikud.

Õiguskantsler on Euroopa lasteombudsmanide võrgustiku (ENOC) liige. Võrgustikku kuulub kokku 44 lasteombudsmani enamikust Euroopa riikidest ja regioonidest.

Igal aastal valivad lasteombudsmanid teema, mis nende arvates vajab otsustajate suuremat tähelepanu. Lasteombudsmanid analüüsivad valitud teemat põhjalikult, võttes arvesse ka noorte nõuandjate (ENYA) arvamust. Kokkuvõtteks annavad lasteombudsmanid Euroopa ja oma riigi otsustajatele soovitusi, mida edaspidi paremini teha, et laste õigused oleksid kaitstud.

Eelmisel aastal analüüsiti näiteks koroonakriisi mõju lastele ja noortele. Sel aastal oli keskseks teemaks kliimaõiglus, mis paljudele noortele korda läheb. Noored kliimaaktivistid annavad aina enam märku oma murest, et kliimamuutused mõjutavad maakera ja seeläbi ka noorte tulevikku. 

Õiguskantsleri Kantselei kutsus kliimaõigluse osalusprojektis kaasa tegema mitme noortekeskuse noori. Kliimahuvilised noored said rohkem teada, kuidas on kliima- ja keskkonnateemad seotud laste ja noorte õigustega. Neil teemadel arutati ja jagati oma kogemusi.

Arutelude lõpetuseks andsid meie noored nõuandjad Euroopa lasteombudsmanidele edasi oma seisukohad ja ettepanekud. Noored rõhutasid, et kliimaprobleeme peaks rohkem kajastama õppekavades, et lapsed ja noored mõistaksid paremini kliimamuutusi ja nende mõju laste ja noorte tulevikule ning õpiksid võtma vastutust. Noorte arvates tuleks toetada koole, et seal pakutaks rohkem kliimasõbralikku koolitoitu (näiteks et igal nädalal tehtaks üks taimetoidupäev) ja vähem koolitoitu läheks raisku.

Samuti leidsid noored, et kliimaõigluse nimel võiksid mitmed liikumised ja algatused otsida rohkem võimalusi koostööks ja mõttevahetuseks, et nende tegevusel oleks suurem mõju (nt Roheideede Eurovisioon).  

Loe ja vaata lisaks


“Räägime kliimaõiglusest” lugu ilmus novembris 2022 lapse õiguste kuule pühendatud Märka Last veebiajakirjas.