Elo Võrk, Telia Eesti toetustegevuste juht
Telia tellimusel ja Norstati poolt 2022. aasta oktoobris – novembris läbi viidud laste ja noorte privaatsuse uuringu andmetel kardavad pooled Eesti lastest kõige rohkem paroolide varastamist ja ilma nende nõusolekuta piltide ja videote jagamist. Uuringust järeldub, et enamik lastest on millegi negatiivsega internetis kokku puutunud. Neid, kes pole midagi halba kogenud, on vaid kolmandik. Seega oleme saanud taas ka selle uuringu kaudu kinnitust, et lapsed on endiselt üks ohustatumaid gruppe online-maailmas.
Peamised erinevused poiste ja tüdrukute vastustes tulevad paraku välja väga karmidel teemadel: ahistamine ja jälitamine ning seksuaalse sisuga piltide ja sõnumite saatmine, mida tüdrukud kogevad poistega võrreldes rohkem. Poiste seas on võrreldes tüdrukutega rohkem neid, kes on kokku puutunud mängude keskkonnas konto ja teenitud asjade vargusega.
Positiivsena tuleb uuringust välja, et kui midagi halba on juhtunud, siis nõu ja abi minnakse küsima lapsevanemalt ning enamik on abi ka saanud. Ent siin tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et küsimustik jõudis lapseni lapsevanema kaudu, mis võib viidata sellele, et valimisse sattusid need pered ja lapsed, kus vanematel on lastega internetiteemadel juba hea suhe loodud. Osavõtt uuringust oli vabatahtlik ja anonüümne.
Toome välja olulisemad järeldused ja tähelepanekud uuringust.
Iga neljas laps on puutunud kokku mõne privaatsust riivava olukorraga internetis.
- Kõige enam ( 17% kõigist vastanutest) puututakse kokku inetute, solvavate või õelate sõnumite saamisega.
- Iga kümnes on langenud sotsiaalmeedia konto või mängu konto varguse ohvriks.
- Iga kümnes ütleb, et temaga on võtnud soovimatult ühendust mõni võõras täiskasvanu. Tüdrukute hulgas on sellega kokku puutunuid 5% enam kui poiste seas.
- Iga kümnes on saanud soovimatult seksuaalse sisuga pilte, videoid või sõnumeid.
Enamik lapsi tunneb internetiohtude ees hirmu.
- Vaid 14% vastanutest ütleb, et neil puudub hirm internetiohtude ees.
- Kõige enam kardetakse paroolide varastamist (43%) ja ilma lapse nõusolekuta temast piltide ja videote jagamist (37%).
- 30% vastanud tüdrukutest tunneb erinevate olukordade ees rohkem hirmu, eriti nende olukordade ees, mis puudutavad jälitamist, jälgimist, ilma nõusolekuta piltide või videote jagamist ja ilma teadmata info kogumist.
- Poiste puhul on peamiseks hirmuks paroolide varastamine. Muid hirme tuntakse poiste seas võrreldes tüdrukutega oluliselt vähem.
Iga neljas laps või noor on avaldanud enda kohta internetis isiklikku infot.
- Iga neljas laps kümnest on avaldanud enda kohta internetis isiklikku informatsiooni. Peamiselt jagatakse oma vanust, vähemal määral ka huvisid, hobisid, kodulinna, ees- ja perekonnanime.
- Vanem vanuserühm (12–16-aastased) ja venekeelsed lapsed on enda kohta avaldanud oluliselt rohkem infot kui nooremad ja eestikeelsed lapsed.
Enamik lapsi on kasutanud vähemalt ühte meedet enda privaatsuse kaitseks.
- Enamik lapsi ja noori kasutab privaatsuse kaitsmiseks internetis enda arvates vähemalt ühte meedet. Peamiselt hoidutakse oma kontakt- või muude isiklike andmete jagamisest.
- Veidi alla poole (46%) kinnitab, et ei jaga ega postita ilma luba küsimata teiste inimeste andmeid.
- Vanem vanuserühm ning eestikeelsed lapsed on kasutanud oma privaatsuse kaitseks enam erinevaid meetmeid.
Internetiohtude kohta on abi küsitud peamiselt vanematelt. Ametlikke kanaleid kasutatakse väga vähe.
- Pea kõik uuringus osalenud lapsed ja noored on küsinud abi internetiohtude kohta ja valdavalt on seda ka saadud.
- Peamiselt küsitakse abi vanemate, aga ka teiste pereliikmete käest, teisi kanaleid on kasutatud oluliselt vähem.
- Internetist ise infot otsinute, klienditeenindusega kontakteerunud või mängu või platvormi kaudu raporteerinud laste ja noorte osakaal on madal.
Telia tellimusel viis Norstat Eesti AS veebipaneeli uuringu läbi 2022. aasta oktoobris-novembris. Kokku vastas uuringule 400 last ja noort vanuses 7–16 aastat, kellest 73% rääkis eesti ja 28% vene keelt. 51% vastajatest olid poisid ja 49% tüdrukud.