Kui vanem ei maksa elatist

Ene Ahas, vandeadvokaat,

Mati Kadak, kohtutäitur

Praktikas sagenevad juhtumid, kus lapsevanemad elavad eri riikides ja üks vanematest hoiab kõrvale elatise maksmisest. Üha enam küsitakse, kuhu pöörduda elatise saamiseks ja kuidas elatist nõuda.

18. juunil 2011 jõustus Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi määrus), mille eesmärk on lihtsustada asjaajamise korda, mis on seotud nii elatiseotsuse saamise kui ka täitmisega. Määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes, v.a. Taani.

Elatisenõude puhul on üldreegel, et menetlus toimub lapse elukohajärgses riigis kehtiva korra järgi. Eestis on võimalik elatist nõuda kohtu kaudu kahel viisil:

1) maksekäsu kiirmenetluse korras, täites vastava avalduse e-toimikus,

2) esitades kohtule hagiavalduse elatise nõudes.

Maksekäsu korras on menetlus kiirem ja üldjuhul saab inimene ise hakkama avalduse täitmisega. Vajalik on üksnes see, et täidetud oleksid järgmised eeltingimused:

• taotletav igakuine elatis lapse kohta ei ole suurem kui 200 eurot,
• elatisevõlgnik on kantud lapse sünniakti lapsevanemana,
• puudub vaidlus elatise maksmise üle.

Vaidluse korral tuleb kohtu antud tähtajaks esitada hagiavaldus. Hagiavalduse vorm on kättesaadav justiitsministeeriumi koduleheküljel.

Kuigi reaalselt tuleb elatis tasuda vanemale, kelle juures laps elab, on elatisenõude esitajaks alaealine laps, mitte vanem. Elatise alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. aastast 160 eurot kuus ühe lapse kohta. Nimetatud alammäärast suurema elatise nõudmisel peab elatisenõude esitaja olema valmis tõendama lapse ülalpidamiskulude suurust ühes kuus. Esitada tuleb (v.a. maksekäsu kiirmenetluse korral) nii kulude üldnimekiri kui ka dokumendid, mis tõendavad kulusid. Üldreegli järgi kannavad vanemad lapse ülalpidamiskulud võrdselt. Elatiselt ei pea tasuma tulumaksu. Elatisenõude esitamine on riigilõivuvaba. Küll aga tuleb tasuda riigilõivu elatise suurendamise ja vähendamise nõude esitamisel.

Riigipoolne abi seisneb:

1) menetlusabi andmises: riigi õigusabi, riigilõivu tasumisest vabastamine. Täpsem teave www.riigioigusabi.ee,

2) elatisabi andmises, mille kohta saab teavet sotsiaalkindlustusametist. Elatiseabi makstakse maksimaalselt 90 päeva eest, päevamäär on 2013. aastal 3,16 eurot,

3) võlgniku andmete avalikuks tegemises kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja koduleheküljel.

Lisaks on võimalik kriminaalkorras vastutusele võtta vanem, kes kuritahtlikult hoiab kõrvale elatise maksmisest ka pärast seda, kui kohtu kaudu on temalt elatis välja mõistetud. Karistuseks võidakse määrata rahaline karistus või kuni aasta vangistust (karistusseadustiku § 169). Vastav avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks tuleb esitada lapsevanemal endal.

Elatis ja välisriigis elav vanem

Elatise taotlemiseks välisriigis asuvalt vanemalt peab Eesti justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele esitama järgmised dokumendid:

• taotlus elatiseasja algatamiseks,
• taotlus välisriigi pädevale asutusele, vorm ,
• koopia lapse või laste sünnitunnistusest või isaduse tuvastamise kohtuotsusest. Kui isadus ei ole tuvastatud, tuleb see eraldi märkida välisriiki minevasse taotlusesse.

Elatiseotsuse täitmise puhul tuleb esimeses järjekorras arvestada, et lahendi täitmine ei toimu mitte selle riigi õiguse järgi, kus laps elab, vaid selle riigi õiguse järgi, kus elab elatisevõlgnik. Igas riigis on aga erinev täitekorraldus.

Mõnes liikmesriigis on võimalik taotleda ka elatise kinnipidamist summadest, mida teised isikud (nt tööandja) maksavad kohustatud isikule. Kui täitemenetlus ei anna soovitud tulemust, on teatud juhtudel õigus taotleda kohtult elatise sissenõudmist riikliku maksuameti kaudu. Mõnes liikmesriigis on riiklik fond elatise maksmiseks juhul, kui kohustatud isik jätab elatise maksmata.

Eesti kohtutäitur saab täitmisele võtta kohtulahendeid üksnes juhul, kui elatisevõlgnik (edaspidi võlgnik) elab Eestis. Seega on esimeses järjekorras vaja välja selgitada vähemalt riik, kus võlgnik tegelikult elab või asub.

• Kui võlgnik võib asuda Soomes, Rootsis või Norras, siis on võimalik justiitsministeeriumi kaudu (central.authority@just.ee) taotleda andmeid isiku sissekirjutuse kohta. Päringus peab olema kirjas isiku nimi, sünniaeg, selgitus teadaoleva info kohta ja täitevasja (kohtulahendi) andmed.
• Suurbritannias ja Iirimaal ei ole ühtset rahvastikuregistrit, kuid on eraisikute andmebaas, kust saab otsida isikute aadresse, telefoninumbreid jms. Osa päringuid on tasuta, osa mitte. Päringuid saab teha http:/www.192.com.
• Ukraina ja Venemaa puhul peab olema teada vähemalt võlgniku asukohajärgne oblast või muu haldusüksus.
• Saksamaa Liitvabariigi puhul peab teada olema liidumaa.

Kui võlgnikku ei leita

Kui vanema asukohta ei õnnestu kindlaks teha ka riigi tasandil või on elatisenõude sissenõudmine raskendatud muul põhjusel, läheb perekonnaseaduse § 106 alusel elatise

maksmise kohustus üle elatisevõlgniku sugulastele. Nimetatut on kinnitanud riigikohus 19.10.2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 tehtud lahendis, mille järgi saab juhul, kui lapse isa on varatu või tema viibimiskoht on teadmata, esitada lapse ema nõude lapse isa vanemate vastu. Lapse vanavanematel tekib seaduse järgi sellisel juhul asenduskohustus, v.a. juhul, kui nende majanduslik seis ei võimalda mingiski osas lapselapse ülalpidamiskulusid kanda. Vanavanematel tekib omakorda õigus lapselt nõuda lapselapse ülalpidamiskulude hüvitamist.

Elatisevõlgniku pankroti korral on õigus teisel vanemal lapse esindajana taotleda pankrotiseaduse § 147 alusel pankroti välja kuulutanud kohtult hädavajaliku elatise maksmist pankrotivara arvelt reeglina kuni kaheks kuuks. Kohus võib määrata mõjuval põhjusel ka teise tähtaja. Pankrotivaraks on see vara, mis pankrotimenetluses müüakse ja mille arvelt täidetakse võlgniku kohustused võlausaldajate ees. Elatis makstakse välja alati enne võlausaldajatele tasumist.

Kõik Euroopa Liidu liikmesriikide lahendid elatiseasjades, mis on tehtud enne 18. juunit 2011, ja kõik kolmandates riikides tehtud lahendid elatiseasjades kuuluvad eelnevalt kohtus tunnustamisele. Ühes ELi liikmesriigis vanemliku vastutuse kohta tehtavaid kohtuotsuseid tunnustatakse seevastu alates 18. juunist 2011 automaatselt ka teiste ELi liikmesriikide kohtutes, v.a. Taani, kasutades selleks lihtsustatud menetluse korda.

Täidetavaks tunnistamise menetlusega ei nõuta täitmise liikmesriigis ühtegi hagi väärtuse alusel arvutatavat maksu, tasu ega lõivu. Taotluse saanud liikmesriik annab tasuta ja automaatset õigusabi nende taotluste menetlemisel, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21aastase isiku suhtes.

Lisateave elatise nõudmiseks

Lisateavet nii elatise nõudmiseks välisriigis viibijalt kui ka täitevtoimingute tegemise kohta välisriigis saab:

• Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastavalt veebilehelt,
• justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituselt telefonil 620 8183, e-post central.authority@just.ee,
• palju infot õigusalaste probleemide kohta saab aadressilt www.juristaitab.ee.