Grete Anton ja Kristi Viimsalu, tegevusterapeudid
Aina rohkem leiavad tegevusterapeudi juurde tee lapsevanemad, kes on mures lapse käekirja pärast. Miks lapse käekiri ei ole loetav ja kuidas saaks seda parandada? See mure on põhjendatud, sest halb käekiri võib olla varem märkamata jäänud probleemide tagajärg ja parandustööga on vaja tegeleda õigel ajal. Juba kõige lihtsam oskus – hoida õigesti käes pliiatsit, valmistab mõnele lapsele tõelist väljakutset. Sellisel juhul on tegevusterapeut just õige spetsialist, kelle poole pöörduda.
Piisaval määral käelisi oskusi tagab lapse iseseisvuse tema igapäevaelu tegevuste sooritamisel. Võtame näiteks kontrolltöö koolis, kus piiritletud aja jooksul tuleb edasi anda oma teadmised kindlas valdkonnas. Kui aga lapse jaoks on loetavalt kirjutamine väljakutseks, võib tema tähelepanu koonduda just tähtede formuleerimisele ja sellest tulenevalt kannatab kirjutatava teksti sisu.
Käeliste oskuste all peetakse sagedamini silmas peenmotoorikat, kahe käe koostööd, koordinatsiooni ja osavust. Laste käte kasutamise oskused arenevad peamiselt läbi mängu. Mängu olemus ja sisu on aga aastatega muutunud. Ronimine mänguväljakutel, klotsidega ehitamine, rebimine ja kleepimine on kolinud suures osas nutimaailma. Ülemäärane nutiseadmete kasutamine mõjutab aga sõrmede ning õla- ja küünarvarre lihaskonna tööd, mis omakorda on aluseks õige pliiatsihoiu ja loetava käekirja kujunemiseks.
Neljanda ja kuuenda eluaasta vahel peaks lapsel lõplikult olema välja kujunenud juhtiv käsi. See on käsi millega laps näiteks sööb ja pliiatsit haarab. Kui lapsel pole juhtivat kätt välja kujunenud ning ühe juhtiva käe asemel kasutab mõlemat kätt võrdselt, võib tal esineda raskusi täpsust nõudvate ülesanne sooritamisega, näiteks kääridega lõikamine. Selleks, et soodustada juhtiva käe väljakujunemist, jälgi, et eelkooliealine laps sooritaks oma igapäevaelu tegevusi iga kord ühe ja sama käega.
Paljudel lastel ei ole huvi kirjutamise ega joonistamise vastu, aga ilma harjutamata ei saa rääkida ilusa käekirja kujunemisest. Huvi tekitamiseks on erinevaid võimalusi. Jäta korraks kõrvale A4 paber ja klassikalised värvilised pliiatsid ning tee see tegevus põnevamaks. Kasutage näpuvärve või pintsleid, joonistage kriitidega asfaldile, suurele põrandale laotatud paberile või pange paber hoopis seinale. Seinale tõmmatud paberile joonistamisel on veel üks suur kasutegur – see treenib lapse õla- ja küünarvarre lihaseid, mis on eelduseks loetava käekirja kujunemisele.
Enne kui pliiatsiga paberile jooni hakata vedama, tuleb üle vaadata lapse istumisasend. Tool ja laud peavad olema mugavad ning õiges suuruses. Lapse jalad peavad olema toetatud, mitte rippuma õhus. Kui tooli või laua kõrgust ei ole võimalik reguleerida, aga lapse jalad ei ulatu maha, tuleks jalgade alla asetada midagi, millele jalgu toetada. Näiteks pappkast või hunnik raamatuid.
Huvi kirjutamise/joonistamise vastu on tekitatud ja õige istumisasend leitud. Mis edasi? Nüüd jälgi, kuidas laps pliiatsit käes hoiab ja kui tugevat survet pliiatsile avaldab. Vale pliiatsihoid ja ülemäärane surve põhjustab ebamugavust ja käsi väsib kiiremini. Õige pliiatsihaare koosneb pliiatsi hoidmisest nimetissõrme ja pöidlaga, pliiatsi toetamisest keskmisele sõrmele, neljanda ja viienda sõrme painutusest peopesasse ja käe toetamisest lauale. Kui laps kasutab ülemäärast pliiatsisurvet, jääb paberi teisele poole “kirjutamise muster” või paberisse tulevad augud. Seda probleemi saab lahendada erinevate nippidega:
- Kasuta suurema läbimõõduga pliiatsit, et vähendada koormust sõrmeliigestele.
- Kasuta pehmendatud käepidemega pliiatsit.
- Proovi harjutamiseks panna paberi alla midagi pehmet, näiteks väike rätik, et laps õpiks survetugevust ise reguleerima. Kui surve on liiga tugev, läheb pliiats paberist lihtsalt läbi. Samuti võid proovida mehaanilise hariliku kasutusele võttu – liiga tugeva surve puhul tera murdub.
Kui eeltoodu kõnetab sind ja paneb mõtlema oma lapsele, siis võta ühendust tegevusterapeudiga ning küsi nõu. Sageli saab lapse käekirja probleeme lahendada lihtsate nippide ja õigete harjutustega.
Artikli autorite fotod.