“Kiusamisest vabaks!” Islandil

Autor: Kerstin Kööp,

Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi alushariduse lektor

Island liitus „Kiusamisest vabaks!“ programmiga 2013. aastal. Lisaks kohalikule Lastekaitse Liidule (Save the Children Iceland, Barnaheill) toetab programmi kasutamist ka riigi president. 2014. aastal alustati esimeste pilootlasteaedadega ja 2018. aasta alguseks oli programm kasutusel umbes 40% lasteaedadest üle riigi. 2017/2018 õppeaastal alustati 1.-3. klassi materjalidega 15 pilootkoolis ning 2018. aasta sügisest peaks see materjal olema kättesaadav kõikidele koolidele, kes soovivad programmiga liituda. Huvi „Kiusamisest vabaks!“ vastu on suur ja uusi õpetajaid koolitatakse programmi kasutama mitmeid kordi aastas.

13. märtsil 2018 toimus Islandi pealinnas Reykjavikis rahvusvaheline „Kiusamisest vabaks!“ seminar, kus pidas kõne ka Islandi president Guðni Th. Jóhannesson. Seminaripäeva juhtis Islandi laste ombudsman Salvör Nordal, ettekandeid tegid Islandi Lastekaitse Liidu Barnaheill’i esinaine Kolbrun Baldursdóttir, Aarhuusi ülikooli professor dr. Dorte Marie Søndergaard Taanist, Katrin Johnson Islandi ülikoolist, Lene Lykkegaard Taani Punasest Ristist ja Christina Stær Mygind Taani Mary Fondist. Lisaks tutvustati Islandi paremaid praktikaid nii lasteaia kui kooli tegevõpetajate poolt. Seminar lõppes Islandi näitleja Gói mõtete ja Jón Jónssoni lauludega.

Palju loovaid tegevusi
Seminarilt jäi kõige tugevamalt kõlama kaks mõtet. Alustades võimalikult noorte laste käitumiskultuuri kujundamisega on kiusamise ennetamine on kõige tõhusam. Teiseks mõjutavad just õpetajad oma eeskuju ja olekuga laste käitumist ja mida süsteemsemalt ja järjepidevamalt iga päev „Kiusamisest vabaks!“ metoodilisi võtteid kasutatakse, seda rohkem nähakse tulemusi laste käitumises. Islandi ülikooli esindaja Katrin Johnson esitas seminaril teise pilootuuringu tulemusi programmi rakendamisest esimestes pilootlasteaedades. Lisaks eelpool välja toodud mõtetele selgus uuringust, et väga olulise tähtsusega on ka koostöö lastevanematega ja vanemate informeerimine. Uuringu ja selle tulemustega on võimalik tutvuda järgneval lingil: https://www.barnaheill.is/static/files/Vinatta/free-if-bullying-skyrsla-2-.pdf.

Tegevõpetajad tutvustasid oma tegevusi lastega, mida nad on nii lasteaedades kui koolides teinud selleks, et programmi loovalt rakendada. Häid mõtteid oli palju, rõhutati nii koostööd rühmameeskonnas kui lasteaia/kooli üleselt. Samuti leiti, et mida rohkem vanemaid programmi rakendamisse kaasata, seda enam on programmi tegevustest huvitatud ka lapsed. Näidati palju pildimaterjali, mida on võimalik internetist ettekannetelt näha. Seminari kava ja ettekannetega saab tutvuda järgneval aadressil (enamus ettekandeid on küll islandi keeles, mõned inglise keeles, aga ettekannete fotodelt saab näha, mida õpetajad ja lapsed programmi raames Islandil teevad): https://www.barnaheill.is/is/forvarnir-og-fraedsla/vinatta/namstefna-um-vinattu

Päev enne rahvusvahelist seminari saime külastada lasteaeda ja kooli Reykjaviki lähistel, kus näidati meile seoses „Kiusamisest vabaks!“ programmiga erinevaid tegevusi. Lasteaias oli igapäevased tegevused jaotatud nii tööks kogu rühmaga kui tööks väikestes gruppides. Islandil on iga lasteaiarühma juures korraga vähemalt kolm täiskasvanut, kes pidevalt lastega tegelevad ning seetõttu on väga tavaline just töö väikestes gruppides. Kuna rühmade ruumid on väikesed ja kitsad ning kõikidel lastel korraga toas tegutsemine on keerukas, siis toimib väga hästi vahetustega õues käimine.

“Kiusamisest vabaks!” ühiselt ja individuaalselt
Näiteks kaks täiskasvanut on enamuse lastega õues, üks õpetajatest on väikse grupi lastega toas ja saab sel ajal lastega individuaalselt tegeleda. Kuigi „Kiusamisest vabaks!“ metoodika haarab kogu rühma ja on mõeldud tervele laste grupile, siis konkreetselt selles lasteaias toimuvad olulised arutelud ja üldise teadmise jagamine toimub terve rühmaga koos, kuid samas on võimalik töötada ka väikeste gruppidega, kus saab lastega rohkem arutleda ja nt vestluskaardi teemasse süüvida. Meie nägime ühes rühmas tegevust, kus õpetaja istus nelja lapsega toas diivanil ja õpetaja arutles lastega ühe vestluskaardi teemat. Ülejäänud lapsed mängisid sel ajal õues. Tegevus oli hästi vaikne, lapsed kuulasid rahulikult ning kõigile anti piisavalt aega vastamiseks. Pärast näidati meile karude kodusid, mida tehti piimapakkidest. Igal lapsel oli karu kodu ise kaunistatud ja igal majal oli kaks nime peale kirjutatud, üks oli lapse enda nimi ja teine lapse karu nimi. Lapsed olid oma karude kodude üle väga uhked.

Koostöö on aluseks
Teises rühmas töötas õpetaja samuti nelja lapsega korraga, neil oli parajasti käsil huvitav filmisalvestamine. Kasutati tahvelarvuteid, millega pildistati laste väikseid karusid, otsiti neile programmist sobilik taust ja lisati pilte. Terve protsess salvestus nutiseadmesse ja pärast said lapsed vaadata filmina, kuidas nad karu pildistasid, kuidas programmis taustale sättisid ja kuidas teda kaunistasid. Tegevus oli üles ehitatud koostööle, sest nelja lapse peale oli kaks tahvelarvutit, neid tuli sõbralikult jagada, teise arvamust tuli kuulda võtta ja koos otsustada kõik tegevuse käigud.

Teised ühe lapse heaks
Kolmandas rühmas tutvustas õpetaja meile seinal olevat pilti, selle kõrval olevaid fotosid ning jutukest. Selgus, et nende rühmas oli olnud keegi lastest pikalt haige ning üheskoos joonistati haigele lapsele lohutuseks ja kiireks paranemiseks pilt. Pilt skaneeriti sisse ja saadeti e-postiga lapse vanematele, et nad saaksid pilti lapsele näidata. Kogu tegevus jäädvustati fotodele ning pandi rühma seinale, et meeles pidada kui oluline on üksteisest hoolida ja mõttes toetada teisi ka siis kui nad parajasti meiega koos pole.

Lasteaias oli loodud siseruumides ka üks ühine mänguala, kuhu võisid minna erinevate rühmade lapsed koos mängima. See ruum oli olnud algselt fuajee, aga lasteaia meeskond otsustas, et kõleda mittekasutatava ruumi asemel võib just see olla koht, kus erinevate rühmade lapsed kohtuvad ja saavad koos mängida. Nii tekib ühtsustunne ja üksteise toetamine.

“Kiusamisest vabaks!” Islandi koolis
Koolis vaatlesime nelja esimese klassi tegevusi seoses „Kiusamisest vabaks!“ programmiga. Kõikides klassides istusid tegevuse ajal õpetajad lastega vaiba peal põrandal, valitses rahulik meeleolu. Ühes klassiruumis kasutati massaaži, teises arutleti vestluskaardi situatsiooni üle. Kolmandas klassiruumis räägiti muinasjuttu, mis rääkis hoolivusest ja üksteise austusest. Neljandas klassiruumis meisterdati karudele pesasid. Hilisemas vestlusringis õpetajatega selgus, et nad on väga uhked, et said olla esimesed, kes programmi piloteerisid ning loodavad seda veelgi edukamalt järgnevatel aastatel oma klassis rakendada.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et „Kiusamisest vabaks!“ programm on Islandil oma kanna kinnitanud, õpetajad ja lapsevanemad on veendunud, et programm aitab kaasa kiusamise ennetusele, rühma/klassiruumi kokkuhoidmisele ja laste üksteise toetamisele. Kuigi Islandil on „Kiusamisest vabaks!“ programm olnud kasutusel vähem aega kui Eestis, on programmi rakendamine olnud juba tulemuslik. Õpetajad on motiveeritud programmiga töötama ning innustavad ka teisi lasteaedu/koole programmiga liituma.

Artikli fotode autor: Kerstin Kööp