Autor: Merit Lage, psühhoterapeut, programmi “Kiusamisest vabaks!” koolitaja
Kooli ja haridust tervikuna peetakse oma olemuselt üldiselt konservatiivseks. Ometi on kooli näol siiski tegemist pidevate sisemiste muutuste juhtimisega – pidevalt muutub õpilaste ja nendega seonduvalt lapsevanemate arv, aga ka personali koosseis. Koos inimeste vahetumise ja põlvkondade kasvamise ning vaheldumisega on koolis seetõttu pidevas muutumises ka vajadused, käitumine ja suhtumine. Eestis pakutakse haridusasutustele võimalust liituda paljude erinevate projektide ja programmidega, mille käivitamine ja elus hoidmine koolis on samuti muutus.
Nii nagu enamik suuremaid organisatsioone, toetuvad ka koolid teatud alustele, mis on välja toodud alusdokumendis. Koolid on enamasti valinud järgimiseks nii põhiväärtused kui visiooni. Programm “Kiusamisest vabaks!” tegeleb väärtuskasvatuse võimaluste pakkumisega ja toetub neljale põhiväärtusele, milleks on sallivus, hoolivus, austus ja julgus. Kui koolijuht ja meeskond otsustab oma suhtumises ja käitumises luua muutuse nii, et iga planeeritud või spontaanne tegu, tegevus, tund, ja sõna on juhitud neist põhiväärtustest, loob see meeldiva kollegiaalse atmosfääri. Heade suhetega kollegiaalses meeskonnas on omakorda hea planeerida häid suhteid loovaid ja hoidvaid tegevusi klassides, klasside üleselt ja ka lapsevanemate kogukonnas.
Programm “Kiusamisest vabaks!” sobib koolidele, kes on otsustanud panustada organisatsiooni arendamisse.
Programm “Kiusamisest vabaks!” ei sisalda koolile antavat täpset arendustegevuste retsepti. Küll aga pakub see nii vahendeid, ideid, mudeleid kui ka lähtepunkte oma alusteks oleva nelja väärtuse, eespoolgi välja toodud sallivuse, hoolivuse, austuse ja julguse, arendamiseks koolis.
Programm on loodud austuses iga kooli unikaalse kogemuse ja kogukonna vastu, uskudes, et kool ise oskab kõige paremini näha oma vajadusi, ja et kogukonnal on sisemist ressursi enda seisundi ja vajaduste uurimiseks ja parendamiseks.
Kuidas arendustööd ehk muutust planeerida ja juhtida?
Muutuste juhtimisel on hea toetuda mõningale üldistusele ehk mudelile. Paljude võimaluste hulgas üks tuntumaid muutuste juhtimise ja probleemi lahendamise mudeleid on GROW mudel. See arendati välja Inglismaal ning seda on kasutatud laialdaselt enam kui viimase kahekümne aasta jooksul üle kogu maailma. Taani haridusteadlane Frode B. Andersen on kirjeldanud muutuste planeerimise mudelit haridusasutustele SMTTE mudelina. See on efektiivne võimalus nii programmi „Kiusamisest vabaks!“ kui ka ka teiste muutuste planeerimisel koolis.
Enne programmiga liitumist on juhtkonnal vaja läbi mõelda oma valmisoleku üle tegeleda organisatsiooni kultuuri arendamisega ja muutuste juhtimisega. See tähendab pidevat kommunikatsiooni kogukonnaga, jätkuvat olukorra hindamist, eesmärkide püstitamist ja tegevusi ning nende tulemuste hindamist. Eeltoodule järgneb omakorda taas uute eesmärkide seadmine, uued tegevused ja hindamine.
Muutuse planeerimise mudel SMTTE ehk kuidas programmi „Kiusamisest vabaks!“ käivitada ja käigus hoida?
SMTTE mudel koosneb viiest üksteisele järgnevast loogilisest tegutsemise etapist, milleks on kontekst, eesmärgid, märgid ja indikaatorid, tegevused ja meetmed, hindamine (vt joonis).
Kontekst
Konteksti teadvustamine ja analüüs annavad vastuse küsimusele praegusest olukorrast ning ootustest ja soovidest tulevikuks. Selle kaudu on võimalik nii püstitada eesmärke kui ka planeerida jõukohaseid tegevusi, mida on muutusteks vaja. See mis sobib ühele, ei pruugi olla parim teisele – just siin avaldub kogukonna unikaalsus. Erinevate koolikogukondade liikmed on valmis astuma erineva suurusega samme. Siin ei ole ühest soovitust, sest heade suhete kultuuri saab arendada erineva pikkusega samme astudes ja erinevaid teid pidi kõndides. Siiski on ühiseks kontekstiks hetkeseisu kaardistamine, milleks võib olla näiteks
- uuringu tulemuste analüüs (rahulolu küsitlus jms),
- sise- või välishindaja, või -hindamise tulemus.
Konteksti osaks on ka soov programmiga liituda, mis võib avalduda näiteks lapsevanemate, koolipidaja, õpetajate grupi, hoolekogu, juhtkonna või teiste initsiatiivina.
Konteksti osana peaks kindlasti toimuma ka juhtkonna eneseanalüüs organisatsiooni arendamisel juhtimise soovi osas.
Lastekaitse Liidu kogemus näitab, et sageli toimub programmi põhikoolitus just selles muutuste planeerimise faasis. “On tähtis, et pärast koolimeeskonnaliikmete osalemist põhikoolitusel planeeritakse koolis teadlikult ka kõik järgnevad etapid.
Kontekstiga arvestamine tähendab kindlasti ka seda, et kooli juht peab hoolitsema, et programmiga liitumise ja rakendamisega kaasnevad muutused oleks kõigi töötajate jaoks teada ja kindlasti ka arusaadavad. Üksnes nii on meeskond kaasatud ja kursis.
Eesmärgid
Selles faasis püstitatakse kogu meeskonnaga eesmärgid. Eesmärkide püstitamine on hea planeerida ajale, mil kogu meeskond on koos
Eesmärkide püstitamist saab alustada küsimustega, milleks võiks näiteks olla:
- kuhu me tahame jõuda,
- missuguseid inimesi tahame ühiskonda saata,
- missugused suhteid tahame enda kollektiivi,
- mida me tahame saavutada programmi rakendamisega?
Eesmärkideks võib näidetena välja tuua:
- kokkuhoidvad ja heade suhetega klassid,
- vanemate huvi olla kaasatud ja selle kaudu toetada oma last klassis,
- usalduslikumad suhted ja parem koostöö kooliastmete õpetajate vahel,
Eesmärke võib siduda ka näiteks iga-aastase rahulolu küsitlusega:
- küsitluse uuendamine. Mida me veel küsimustiku kaudu teada soovime,
- kas praegused küsimused annavad meile piisavalt infot selle kohta, mida tegelikult teada soovime,
- tulemustega seotud eesmärgid.
Eespool on välja toodud vaid mõned võimalikud näited. Tegelikud eesmärgid sünnivad aga igas koolis kohapeal vastavalt konkreetse kooli kontekstile.
Märgid või indikaatorid
Selles planeerimise etapis sõnastatakse indikaatorid, mille järgi mõistetakse, et organisatsioon on teel oma eesmärkide saavutamise poole. Näidetena saab siin välja tuua:
- loodud on rahulolu küsitluse töögrupp,
- põhikooli esimene aste alustab regulaarsete laste koosolekutega, kus harjutatakse ja analüüsitakse sallivaid, austavaid, hoolivaid, julgeid käitumismudeleid, tuginedes laste igapäevaelule,
- loodud on kooliastmete ülest koostööd planeeriv töögrupp jne.
Tegevused ja meetmed
Seda etappi saab laiemalt mõista kui vastusest küsimusele, mida me teeme, et jõuda eesmärgile lähemale. Selles etapis on oluline nii tegevused kui ka nende järjekord pika panna.
- õpetajad loevad kindlaks kuupäevaks läbi programmi käsiraamatu,
- otsustatakse regulaarsete laste koosolekute toimumise päev,
- otsustatakse millal ja milliste intervallidega kohtuvad õpetajad; töökoosolekutel koostööks töö planeerimisel lastega ja kogemuste vahetamiseks,
- täpsustatakse, mida ja missuguses järjestuses teevad töögrupid,
- täpsustatakse, mida ja missuguses järjekorras teeb juhtkond.
Hindamine
Selles etapis otsitakse vastust küsimusele eesmärgi saavutamise või mittesaavutamise ja põhjuste kohta. Kohased on näiteks küsimused: kuidas? või miks mitte? Samuti on hea leida vastused küsimustele:
- mis meil hästi toimib,
- mis ei toimi,
- missugused on tulemused?
Hindmisele järgneb taas konteksti kaardistamine ehk siis missugune on olukord praegu.
Head suhted koolis soodustavad õppimist ja paremaid akadeemilisi tulemusi. Alles siis kui juhtkonna ja õpetajaskonna omavahelised suhted on mõtestatud ja planeeritud, siis saab sama oodata õpilastelt. Nii on ehk järgmises PISA uuringus Eesti õpilased ühed õnnelikumad maailmas!
Toredat kooliaastat kõikidele koolidele!
Foto: Kaire Talviste