Tänastest lastest oleneb, milline saab olema Eesti tulevikuühiskond. Nad sünnivad maailma, kus inimeste eluiga on pikem kui kunagi varem ning kus digitehnoloogia poolt pakutavad võimalused on nende elu loomulik osa. Võib öelda, et kasvavale põlvkonnale on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalused inimõigusliku väärtusega, kuid nende võimaluste inimsõbralik ja tervist toetav kasutamine suureks väljakutseks.
Praegusel pühadeajal on paslik mõtiskleda selle üle, kuidas on lastele tegelikult mõjunud digimaailma ülikiire areng, omavahelise silmast-silma suhtlemise vähenemine ja liig kõrgete ootustega ühiskond on meie lastele mõjunud? Statistika näitab, et lapsed ei tule sellise kõrge stressitasemega toime – laste psüühika- ja käitumishäired on võrreldes 2010. aastaga kasvanud 3,4 korda. See tähendab, et lapsed vajavad tuge nüüd ja praegu!
Me ei saa lubada, et lapsed jääksid abita ning praegu on viimane hetk hakata tegelema lisaks reageerimisele ka ennetustegevusega. Riigikontrolli auditi kohaselt sai 2016. aastal aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest õigel ajal abi vaid 29% abivajajatest. Paraku on Eestis endiselt probleemiks nõrk sidusus haridus-, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel ning loodetavasti järgnevatel aastatel see paraneb.
Need muutused on kõik aga Eesti riigi ja selle elanike teha ning korraldada. Enne seda tulevad aga pühad ja võimalus perekondadel rahulikult maha istuda ning koos olla. Küsida ninapidi nutitelefonis olevalt lapselt, kuidas tal tegelikult läheb ja millega ta seal tegeleb. Rääkida, suhelda ning üksteiselt õppida, sest infoühiskond ei ole halb iseenesest – need võimalused, mis on lastel nutiseadmetes, annavad neile ligipääsu teadmistele ja infole, mida paljud vanemad ettegi ei kujuta või vähemalt ei oska tulemuslikult ära kasutada. Lisaks on ainult oma lapsega suheldes võimalik aru saada, kuidas tal tegelikult läheb ning kas tal oleks abi vaja. Teine kord päästab tund aega süvenenult kuulamist aastaid ravi.
Hea meel on näha, et seda „Märka last“ ajakirja numbrit kaunistavad justnimelt laste ja noorte tööd teemal „Mina muutuvas nutimaailmas“. Veel parem on tõdeda, et enamik ligi 800 tööst nägid seda maailma kui suhtlusvahendit või tööriista enda arendamiseks. Mitte kollina, kes kõiki meid endasse tõmbab.
Nendel pühadel nautige pereringis olemist ja üksteiselt õppimist ning mis kõige tähtsam – üksteise kuulamist.
Ilusat pühadeaega.
Tõnu Poopuu
Lastekaitse Liidu juhatuse liige