Kalev Pihl, lapsevanem ja koolitaja
Milline on kõige suurem „valuuta”, mis on lapsevanemal varajases koolieas lapsele pakkuda, millega saab tõsiselt kaubelda? Valuuta number üks võiks ju olla lapsega koosveedetud aeg, kuid see ei ole kauplemiseks kõige efektiivsem. Tugevuselt järgmine valuuta kipub tänapäeval olema aga nutitelefon ja seal veedetud aeg.
Telefon on laste populaarseim meelelahutus ning sellest saadav kogemus on personaalsem ja privaatsem kui ükski teine. Kunagine meelelahutusobjekt arvuti on tihti asendatud mängukonsooliga, kuna vaid tõsisemad noored mängurid oskavad raali spetsiaalseid võlusid nautida. Arvuti kasutamine millekski muuks peale meelelahutuse on „arhailine ja nii eelmine kümnend”, mistõttu seda kasutatakse enamasti vaid koolitundide ettevalmistamisel või kui telefoni lubatud kasutamise aeg on piiratud/otsas.
Mida üks vastutustundlik lapsevanem teha saab?
Esiteks on vaja aru saada, et meie lapsed õpivad oluliselt vähem meie sõnadest ja palju rohkem meie tegudest. Ehk lapsele heade käitumisharjumuste õpetamine käib ennekõike lapsevanema enda käitumise kaudu. Sotsiaalmeedias sõpradega suhtlemine, seal veedetud aeg ning sinna postitatav sisu peaks olema lapsevanemal alati läbi kaalutud, et kas ta on nõus oma lapsele selgitama, mida ta sotsiaalmeedias teeb ja miks, sest sealt õpib laps kõige paremini. Muidugi on samavõrra tähtis rääkida ka sellest, mida ja miks lapsevanem ei tee, kuid seejuures kindlasti teadvustada, et mõne kogemuse peab laps ikka ise saama. Pealegi, alati vanemate keelamine ei mõju. Ilmselt ei ole olemas lapsevanemat, kes ise lapsena poleks teinud ühtegi asja, mille kahjulikkus oli talle eelnevalt hästi selgeks tehtud. Tänapäeva lapsed pole selles osas kuidagi erinevad.
Teine mõte, mis peaks olema lapse ja lapsevanema vahel kokku lepitud, on reeglid. Reeglid on vaja esmalt välja töötada ja siis kehtestada. Reegleid võib vanem ka üksi välja mõelda, kuid kehtestamisel on kindlasti vaja ka lapse osalust. Võimalikud reeglid võiksid olla järgmised:
- Millised õigused ja kohustused lapsel on oma või ühiskasutatava seadme kasutamisel?
- Millised on lapsevanema õigused ja kohustused lapse seadme üle?
- Mis on lapse lubatud/keelatud tegevused ja millal peaks konsulteerima vanemaga?
- Millal ja kui pikalt võib telefoni/mängukonsooli/arvutit kasutada?
Üldiselt soovitakse, et seadet kasutatakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. On oluline, et reeglid koolitöö tegemiseks ja meelelahutuseks oleks erinevad. Kindlasti võiks sealjuures ajalised piirangud olla omavahel erinevad. Tähtis pole, kas enne töö, siis lõbu või vastupidi – tähtis on, et oleks järjekord.
Kolmas tähtis asi pärast reeglite loomist on neid tutvustada ja selgitada, millistel juhtudel need kehtivad. Reeglitest ei ole kuskil üleval ühest terviklikku nimekirja, kuid mõtteid nende tegemiseks võib leida lehelt targaltinternetis.ee. Parim viis reeglitega toimetulekuks on üksteist usaldada, reeglites ühiselt kokku leppida ja üleastumiste vältimiseks jooksvalt ühiselt plaani pidada. Mõnikord need sammud aga ei õnnestu ja sellistel puhkudel on vaja abi.
Neljandaks, juhul kui kokkulepped lähevadki vett vedama, on soovitatav internetist abi otsida. Suurimad internetiteenuseid pakkuvad tarkvaraettevõtted, millega Eestis kokku puututakse, on Google, Apple ja Microsoft. Need ettevõtted on loonud reeglite paremaks kehtestamiseks perekonnaseadeid toetavad programmid:
- https://safety.google/families/;
- https://www.apple.com/families/;
- https://account.microsoft.com/family/about.
Nendel programmidel ei ole ja ei tule omavahelist koostöövõimet. Näiteks Apple ei paku ega hakka pakkuma tuge Google’i ega Microsofti kontoga seotud reeglite haldamiseks. See omakorda soosib perekonnas ühe tootja telefoni. Ka Microsofti toetava arvuti kasutamisel on eri veebikeskkondade reeglid telefoni seadetest eraldi. Siiski pakuvad need platvormid kõik üsna selget abi kehtestatud reeglite järgimiseks. Tasub meeles pidada, et tehnoloogiaga ei saa asendada seda, mida mainiti kolmandas punktis, ehk lapsele reeglite sisendamist.
Lõpuks ei olegi tehnoloogia midagi muud kui vahend või vidin, millega tuleb õpetada oma last mõistlikult ümber käima. Aastasadu on vanemad õpetanud lastele tulega ümberkäimist, noa kasutamist või suurte loomade kohtlemist – tänapäevased väljakutsed pole ei suuremad ega väiksemad, need on lihtsalt teistsugused. Suurim erinevus tänapäeval on see, et meie vanemad ei saanud päris samu asju samal viisil meile lapsepõlves õpetada – tänapäeva vahendeid polnud kõiki olemaski. Teine meid tabanud häda on see, et me täiskasvanutena ei käitu just alati nende uute vidinatega ideaalselt ja seetõttu on meie eeskuju laste jaoks pahatihti vildakas – sama on ka näiteks tubaka- või alkoholitarbimisega. Proovime esmalt end eeskujulikult kätte võtta ja püüame leida aega oma lastele, sest nende elud on väärt olla täisväärtuslikud.