Angelica Õunapuu
Digipädevuse spetsialist
Hariduskeskus, Eesti Rahvusraamatukogu
Kriitiline mõtlemine ja oskus eristada õiget informatsiooni väärinfost on arvatavasti tänapäeval üks olulisemaid oskusi. Tarbime ju kõik igapäevaselt info saamiseks mitmeid erinevaid meediakanaleid, sh sotsiaalmeedia, kus on väga lihtne levitada väärinfot ja valeuudiseid. Üha olulisemaks muutub millistest kanalitest informatsiooni tarbida.
Laste ja noorte meediapädevuse kujunemine sõltub suurel määral õpetajate initsiatiivist ja lastevanemate meediatarbimisest ning mõtteviisist. 2020. aastal muutus meediakirjaoskus veelgi enam aktuaalseks ja hädavajalikuks – koroonaviiruse COVID-19 pandeemia on tekitanud palju valeuudiseid ning vandenõuteooriaid kogu maailmas.
Mõned nipid, kuidas ära tunda, et tegemist võib olla väärinfo või valeuudisega
- Uuri info allikat – kontrolli veebilehe aadressi, vaata kontaktide rubriiki – kas on võimalik veebilehe/väljaandega ühendust võtta, loo autoriga kontakteeruda?
- Uuri info autorit – kas allikale on lisatud autor(id), kas need isikud on päriselt olemas?
- Uuri info ajakohasust – millal uudis on avaldatud? Väärinfo allikad ja valeuudised võivad kasutada infot, mis on ilmunud aastaid tagasi ja pole enam korrektne.
- Millist reaktsiooni info tekitab – kui uudis/avaldatud info üritab tekitada tugevat reaktsiooni (nt viha), siis see võibki olla eesmärk manipuleerida lugejate emotsioonidega.
- Info pealkiri või sõnum – kas pealkirjas on kasutatud trükitähti/hüüumärke, kas jäetakse mulje, et uudises avaldatakse mingi suur “saladus”? Loe kindlasti ka uudise sisu.
- Toetavad allikad ja tõendusmaterjal – ava ja uuri uudises välja toodud linke (kui neid on) – kas need toetavad uudise sisu, kas allikmaterjal on usaldusväärne? Mida kirjutavad teised allikad (nt uudiste portaalid) sellel teemal?
- Hinda fotosid/videoid – kas fotode või videotega on manipuleeritud (töödeldud, muudetud, kontekstist välja võetud; tundub olevat süvavõltsing – deep fake vms)?
- Kas see on nali? Tegemist võib olla väljaande/veebilehega, mis tegelebki satiiri või paroodia avaldamisega. Ei tasu tähelepanuta jätta, et mõne uudise või infokillu eesmärgiks võib olla valeinfot jagada.
Mida teeme rahvusraamatukogus õpilaste meediakirjaoskuse arendamiseks?
- Meediapädevuse arendamiseks on rahvusraamatukogus välja töötatud õpilastele suunatund teematund “Libastudes libauudistele”, mille eesmärk on arendada õpilaste kriitilise mõtlemise oskust; aidata neil õppida tuvastama väärinfot, kas ja kuidas piltide või videotega manipuleeritakse; kuidas kaitsta ennast ja teisi sotsiaalmeedias jpm.
Eelpool nimetatud väärinfo ja valeuudiste märkamise tunnuseid arutame õpilastega ka meediapädevuse teematunnis, kus iga õpilane saab endale edaspidiseks kasutamiseks valeuudise tunnustega järjehoidja. Teematund on praktiline (õpilased saavad kõike kaasa teha) ning kasutatakse aktuaalseid näiteid igapäevaelust. Lisaks saavad õpilased mängida erinevaid meediapädevust arendavaid mänge. Õpetajad, kes soovivad oma klassiga tulla rahvusraamatukogusse meediapädevuse teematundi, saavad tunde broneerida rahvusraamatukogu kodulehelt www.nlib.ee/et/haridustegevus. Meediapädevuse teematund “Libastudes libauudistele” on mõeldud 7.-12. klassini. Tundi valitud praktilised ülesanded ja tegevused on koostatud just noorte huve ja vajadusi silmas pidades. Rahvusraamatukogu teematunnid on tasuta.
- 2020. aasta alguses lõid rahvusraamatukogu spetsialistid meediapädevust arendava kaardimängu nimega “Trollist targem!”, mis on mõeldud teematunni “Libastudes libauudistele” täienduseks. Õpilased, kes osalevad teematunnis, saavad klassile kingituseks isikliku kaardimängupaki (mänguga saab tutvumas käia ka rahvusraamatukogu lastealal).
Mängust saab näiteks teada, mis on üleõlasurfamine, kajakamber, sotsiaalne manipulatsioon; mida tähendab JOMO, filtrimull või õngevõtmine jpm. Põnevat avastamist jätkub igas vanuses mängijale.
Kaardimänguga viiakse mängulisel viisil õpilasteni ühiskonnas aktuaalsed teemad, mida käsitletakse ka teematunnis:
- meediapädevusega seotud mõisted;
- valeuudiste äratundmine, valeinfo meie ümber;
- küberhügieen;
- ohud interneti- ja meediamaailmas ning
- kuidas ära tunda inimestega manipuleerimine.
3. Meediapädevuse nädala puhul korraldasime oktoobris rahvusraamatukogus kaardimängu “Trollist targem!” mängimise konkursi, kus osales üle 700 õpilase ja 20 kooli üle Eesti. Võistlusel osalemiseks saatsime soovi avaldanud õpetajatele kaardipaki.
Auhindade loosimises osalemiseks pidid koolid saatma lühivideo/fotokollaaži kaardimängu mängimisest ja vähemalt ühe uue küsimuste kaardi koos vastusevariantide ning soovi korral illustratsioonidega, mille nad klassi või grupiga välja mõtlesid.
Õpilased esitasid oma nägemuse, milliseid kaarte, illustratsioone, teemasid ja küsimusi võiks mängule lisada. Pakkumiste seas oli mõisteid “tehisintellektist” ja “häkkerist” väljendite “sotsiaalne sahkerdamine” ja “DDOS”-ini (eesti keeles teenusetõkestamise rünne).
Võitjateks osutusid Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Tallinna Juudi Kooli õpilaste tehtud tööd. Lähemalt saab konkursi tulemuste kohta uurida rahvusraamatukogu hariduskeskuse lehelt haridus.nlib.ee (“Meediamängu tulemused”).
Jooksvalt koostame rahvusraamatukogu spetsialistidega koostöös meediakirjaoskuse teemal ka erinevaid õppematerjale, mida avaldame hariduskeskuse lehel haridus.nlib.ee (õppematerjalide all märksõnaga “meediapädevus”). Näiteks lõime kevadel õpilastele meediapädevuse viktoriini ja mõistekaardid ning koostasime huvilistele meediapädevuse arendamiseks valiku kasulikest raamatutest, artiklitest, võrguväljaannetest ja mängudest.
Tänapäeva laste ja noorte igapäevaelu on sisustatud visuaalse, elektroonilise ja digitaalse infoga, milles orienteerumine nõuab kriitilist mõtlemist ja oskust eristada fakte arvamustest, tõde valest.
Rahvusraamatukogu on noortele sillaks ületamaks ohte digitaalsel maastikul orienteerumisel ning täiskasvanutele teenäitajaks suunamaks lapsi läbi põnevate tegevuste tegema infootsingul ja sotsiaalmeedias ohutumaid valikuid.