Autor: Kaie Pranno
Hiiumaa Noorsootöö Keskus
Koolirahu saar Hiiumaa kutsus märtsikuu viimastel päevadel koole üle Eesti osalema klassiväljakutsel, mis sai ootamatult populaarseks laste ja klassijuhatajate seas.
Klassiväljakutse peamiseks eesmärgiks oli vähendada koolikiusamist ja luua rõõmsam koolikeskkond. Nii nagu on koolirahu eesmärgiks turvaline ja sõbralik koolikeskkond. „Algselt ootasime 20-30 klassi registreerumist kõikjalt Eestist – leidsime, et võime siis ettevõtmise kordaläinuks lugeda,” arvas #klassiväljakutse üks algataja Kaie Pranno. Tegelikkuses hoogustus registreerimine päev-päevalt kuni 3. aprilli hommikuni, kui olime sunnitud registreerimise lukku panema. Selleks ajaks oli väljakutse vastu võtnud 257 klassi, milles õpib kokku 4704 õpilast.
Klassiväljakutse kestis aktsioonina terve nädala. Klassid said iga päev ühe ülesande ning päeva lõpuks pidid saatma ülesande täitmise kohta tõestuse foto või video näol. Päeva ülesanded juhatasid videote kaudu sisse erinevad inimesed ja organisatsioonid.
Avamispäeva sissejuhatus pärines hiidlasest näitlejalt ja Mamma-lugude vestjalt Margus Taborilt, kes rääkis loo oma kooliajast. See aitas õpetajatel teema tõstatada ja õpilastega arutelu algatada. Esimesel päeval paluti klassidel kaardistada hetkeolukorda seoses kiusamisega nende klassis ja koolis. Oli palju erinevaid tulemusi. Oli klasse, kus pea üldse ei oldud kokku puututud kiusamisega. Samas oli kahjuks klasse, kus väga paljud on pealt näinud kiusamist või lausa ise seda teinud. See andis hea võimaluse omavahel selgeks rääkida, mis on kiusamine. Millised teguviisid võivad olla kellegi jaoks naljad, aga teise jaoks kiusamine. Kuigi korraldajad palusid õpetajatelt, et nad toetaksid laste loovust, siis nii mõnigi õpetaja oskas väga osavalt väljakutset siduda ka oma ainetunniga. Klassijuhataja Luunja Keskkoolist kirjutas: ”Meie klass arutles kiusamise teemal, täitsime töölehti ja matemaatika tunnis koostasime ühiselt ka tulemuste põhjal tulpdiagrammid. Lastel oli väga põnev ja lubati end muuta ja silmad lahti ringi liikuda.”
Teise päeva juhatas sisse Noorte Tugila sisujuht ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse esimees, kes rääkis koolikiusamise ja hariduse poolelijätmise seostest. Üks põhjuseid, miks osadel noortel jääb haridustee katki, on just raskused koolis, sh koolikiusamine. Hiiumaa Noorsootöö Keskuse psühholoog-noortenõustaja vaatles ja kontrollis teise päeva tulemusi, kui klassidel paluti lahendada kiusamisolukord koomiksil ning kokkuvõtvalt oli ta ääretult üllatunud: “Muidugi on raske võrrelda 12. ja 1. klassi tulemeid. Peetri Kooli 7C vääriks ära märkimist – neil oli tehtud nii multikas, rollimängu video, skeem. Eks oli näha ka seda, kui palju olid õpetajad teemale aega pühendanud – kes kasutanud arutelusid gruppides, kes maailmakohvikut, kes võtsid aega tegelaskujude joonistamiseks, kes (varju)teatriks ja rollimängudeks. Lahendusi oli pakutud seinast seina ning huvitav oli lugeda detailidele tähelepanu pööramisest – näiteks, mida saab või võiks teha telefoniga. Oli ka omistanud kindel nägemus, kus kiusatav on uus õpilane. Täiendatud ja ümber joonistatud oli koomikseid ja neile ka järgesid joonistatud. Saadeti suurepäraseid järeldusi – näiteks leidis Lüllemäe põhikooli 3. klass, et kiusamine puudutab kõiki, kes on sellest teadlikud.
Kõige põhjalikumalt oli teise päeva ülesande lahendanud Narva Pähklimäe Gümnaasiumi 11.klass (https://youtu.be/mMzjTRP6UHY). Noored omasid terviklikku nägemust olukorrast ja lõid sellest laiahaardelise lahendusi pakkuva linateose. Ilmselgelt olid poisid lahti harutanud kõik kiusamisolukorra rollid, mis olid ka video lõpus filmilikult välja toodud. Erilist märkimist väärib ka emotsioonide mäng piltidel, mis annab edasi hästi erinevate tegelaskujude tundeid ja mõtteid.
Kolmas päev keskendus koolirõõmu taasleidmisele, üksteise tugevuste märkamisele ja koostegutsemisele. Nii juhatasid päeva sisse Hiiumaa Noorsootöö Keskuse juhataja Merle Salusoo, kes tuletas meelde, miks on ellukutsutud koolirahu. #klassiväljakutse idee autorid Iris Vahtra ja Kaie Pranno andsid ülesandeks koolirõõmust luuletamise. Õpetajad olid väga tublid ning toetavad ja samuti märkasid esimesi edusamme. Haapsalu Linna Algkooli klassijuhataja Maarja Sinisalu märkas kolmandal päeval: „Kuna lapsed sattusid luuletustega väga hoogu, siis esitame kahe grupiga kaks luuletust – mõlemad laste enda tehtud. Siiani ongi just lemmikülesandeks 3. ülesanne. Olgugi, et see ei olnud sugugi mitte lihtne – lapsed ikka mõtlesid ja nägid luuletustega vaeva. Teie meeskond on ikka suurepärase asjaga hakkama saanud – lastele läheb see väga korda ning on näha, et nad saavad väljakutse eesmärkidest hästi aru.”
Neljandal päeval võeti ette juba suurem aktsioon oma koolis või klassis, mistõttu võib märkida, et neljapäeval said koolirõõmust osa kümned tuhanded lapsed. Päeva juhatas sisse Kärdla Põhikooli direktor Valeri Gramakovski, kes rõhutas positiivse koolikeskkonna tähtsusele õppetöös. Enamus klasse ilmselt innustusid sellest ja pakkusid rõõmsaid hetki, kas heade sõnade, kallistuste, tantsu või muul viisil tervele oma koolile. Üks vahvamaid ettevõtmisi oli rõõmupeegel Türi Põhikoolis, kus noored käisid koolimajas kaetud peegliga ringi ja küsisid nii lastelt kui õpetajatelt, kas nad sooviksid näha ühte toredat ja rõõmsat inimest ning seejärel võtsid peeglilt katte ära ja see inimene sai peeglisse vaadata. See tõi palju rõõmsaid emotsioone inimestele ja muutis päeva palju paremaks.
Hiiumaa Noortekogu ANKUR ja Eesti Noorteühenduste Liit, kes igapäevaselt tegutsevad selle nimel, et tõsta noorte osalust otsustusprotsessides, kutsusid viimasel päeval üles aktiivsusele ja oma arvamuse kuuldavaks tegemisele. Viimase päeva ülesandeks oli kokku võtta terve nädal ja teha koolijuhtkonnale ettepanek, kuidas nende koolis kiusamist vähendada. Ettepanekuid oli seinast-seina, kuid olulisem sellest, oli koolijuhtkondade tahe neid ettepanekuid ellu viia. Samuti olid lapsed õnnelikud ja uhked, et said omapoolsetele ideedele ametliku vastuse. Tori Põhikooli 4. klassi õpetaja Jane Lumijõe oli väga õnnelik: “Rõõmustasime reedese väljakutse üle! Meil oli juba ammu soov, et koolis võiks olla vahendeid lõbusa vahetunni sisustamiseks. Kui leidub põnevat tegevust, pole ju aega teisi togida! Direktor oli meie ettepanekust vaimustuses ja võlus välja plaani, millel meie unistused juba kõik kajastusid. Jääme ootama!”
Idee üks autoreist, Iris Vahtra võttis klassiväljakutse kokku nii: “Klassiväljakutse ja selle ülesannete välja töötamine oli iseendale hästi huvitav. Meie eesmärk oli suunata klass loogilisesse nädalasse protsessi, mis algas kiusamise esinemise kaardistamisega, olukordade lahendamisega, rollide teadvustamisega ning järgnes klassi ja ka kooli ühtsustunde suurendamise ning laste/noorte arvamuse kuuldavaks tegemisega. Väljakutsete läbi anti kiusamiskäitumisega seotud põhilised teadmised, kuid samal ajal ennetati kiusamiskäitumise toimumist klassis ja loodetavasti ka koolis. Samal ajal ei osanud aimata, et õpetajad ja klassid meie mõtetega niivõrd hoogsalt kaasa tulevad ning ülesandeid põhjalikult, nutikalt ja loovalt lahendavad! Ülesannete lahendusi vaadates sain mitmel korral külmavärinad, sest klassid olid kokku pannud üle ootuste lavastusi (videod, fotod, plakatid), mille koostamine oli ilmselgelt võtnud palju mõttetööd, aega, teadmisi ja energiat. Nähes, kuidas meie mõeldud väljakutset tõlgendati ja lahendati, sain ka ise tohutult inspireeritud ja innustatud. Aitäh kõigile, kes klassiväljakutsest osa võtsid!”
Hetkel on käimas tagasisideküsitlus, millele 20. aprilliks on vastanud 114 õpetajat. Pea kolmveerand õpetajatest on andnud klassiväljakutse toimumisele hindeks 5 ehk väga vajalik. 95% õpetajatest arvavad, et koolikiusamine on oluline temaatika, millega peaks koolis tegelema. Õpetajad leidsid, et õpilased said nädala raames uusi teadmisi ja ühe nädala jooksul märgati väikeseid muutuseid. Õpetajate hinnangul võttis ettevalmistus aega keskmiselt ühe tunni ja läbiviimine kaks tundi. Osa õpetajaid võtsid asja väga tõsiselt ja põhjalikult, mistõttu on ka erinev ajakulu.
Korraldajatena mõtleme, kuidas kõiki neid häid ideid ka edaspidiseks kättesaadavaks teha, kui klass, kool või õpetaja teemaga silmitsi seisab ning inspiratsiooni tegutsemiseks vajab. Mugav oleks võtta ette ideede nimekiri, kuidas koolirahu luua.
Lastekaitse Liidu eestvedamisel sõlmitakse Eestis Koolirahu alates 1999. aastast 1. septembril. Koolirahu mudel valmis 1990. aastate alguses Soome õpilaste ning Mannerheimi Lastekaitse Liidu koostöös. Koolirahu mudel sisaldab endas lepingut, mis sõlmitakse iga kooliaasta alguses 1. septembril Koolirahu tseremoonial MTÜ Lastekaitse Liidu, haridus- ja teadusministri, Koolirahu linna esindaja, Eesti Õpilasesinduste Liidu ja MTÜ NÜ Tore vahel. Koolirahu lepingu allkirjastavad igas koolis ja klassis õpilased ja õpetajad. 2016/2017 õppeaastal kannab Koolirahu saare tiitlit Hiiumaa.