Autor: Sirje Piht
õppekirjanduse autor ja metoodik
Taas on aastaringis suvi sügisele teatepulga üle andnud. Sügis pakub meile oma värvidega silmailu, aga tekitab kurbust kluukuvate sookurgede kaebliku häälitsusega. Nii lasteaias kui ka koolis on paslik planeerida õppetegevusi õue. Selleks on päris mitmeid võimalusi. Alljärgnevalt pakun mõningaid lihtsaid näiteid erinevate õuetegevuste läbiviimiseks.
Looduse värvide tundmaõppimine. Selleks on vaja varustada iga laps (või lastepaar)peenikese liivapaberi ribaga. Tegevuspaigaks sobib nii park, õueala kui ka metsatukk. Erinevate looduslike objektidega tõmmatakse liivapaberile triipe. Samas püütakse meelde jätta, millega mingi värvitriip liivapaberile joonistus. Sobivad nii kuivanud puuoks, käbi, männiokkad, kivikesed, maharabisenud puulehed, erinevad marjad jne. Selle tegevuse läbiviimise eesmärgiks on suunata last avastama, kui erinevaid värvitoone me looduses kohtame. Tagasi klassiruumi minnes on võimalus liivapaberile jäädvustatud värvitoonides pilt joonistada või siis värvusõpetuses erinevaid värvitoone segada ja seejärel pilt joonsitada.
Kogume loodusande. Õpetaja jaotab lapsed rühmadesse. Iga rühm leiab õuealal nn oma pesa. Õpetaja märguande peale hakatakse korjama käbisid, kivikesi, tammetõrusid, kastanimune, puulehti või oksakesi. Korjatav sõltub sellest, milliseid võimalusi teie lähiümbruse õueala pakub. Korjamise aja pikkuseks sobib 5-7 minutit. Seejärel saab iga rühm loendada, järjestada või rühmitada korjatud materjali. Järgnevalt saab kogutut võrrelda teise rühmaga. Õpitakse kasutama mõisteid võrra rohkem, võrra vähem, võrra pikem, võrra lühem.
Kastanimunadele saab klassiruumis peale kirjutada valge korrektorpliiatsiga arvud nii, et moodustuks arvurida (1-10ni, 1-20ni, 1-100ni, jne). Siit edasi saab jätkata tööd arvureaga: arvu asukoha määramine arvureas, võrdlemine, liitmine, lahutamine jne. Korjatud puulehed annavad suurepärase võimaluse herbaariumi koostamiseks. Asetades aga puulehe kahe paberi vahele, saab rasvakriidi või rasvapastelli küljega kopeerida puulehed. Nüüd on lapsele hästi näha, milline on puulehe serv, lehetipp või roots. Siit edasi on juba palju lihtsam erinevate puulehtede joonistamine.
Kuula loodust. Pargis või metsatukas leiab iga laps endale sobiva koha – „pesa“, kus vaikust kuulata. Selleks sobib puudealune, muruplats vmt paik. Õpetaja märguande peale lapsed sulevad silmad ja kuulavad ühe minuti jooksul vaikust. Kas vaikus oli vaikne? Kas kuulsid mingeid hääli? Kes neid hääli tegi? Hiljem saab koos lastega arutada, kas avastati midagi uut.
Kindlasti leiab iga huviline täiendavaid näiteid erinevatest metoodilistest kogumikest. Eespool kirjapandu pärineb osaliselt kogumikust Piht, S., Mätlik, E. „Õppemänge“, kirjastus Ilo, 2007.
Iga läbiviidava õuetegevusega käib kaasas looduse väärtustamine, st me suhtume austusega ümbritsevasse, ei murra ega risusta. Kõik õuetegevuste käigus tekkinu vajab hiljem koristamist. Nii harjub laps austama ja väärtustama loodust kui meie elukeskkonda. Laste omavaheline suhtlemine vajab samuti enne õuetegevuste läbiviimist koos arutamist: milline on sobilik käitumine, kuidas suhtleme omavahel, kuidas saan välja näidata, et olen hooliv ja salliv.
Nagu ütleb hiina vanasõna – Ma kuulen ja ma unustan, ma näen ja ma mäletan, me teen ja ma saan aru, vajavad lapsed võimalust ise näha, teha ja kogeda. Jõudu ja julget pealehakkamist, sest see kõik on väga põnev!
Uued mõtted juba edaspidi!