„Kiusamisest vabaks!“ programmi rakendamisest Valga Jaanikese Kooli koolipere liikmete silme läbi
Jelena Pribylski,
„Kiusamisest vabaks!“ koolitaja
Valga Jaanikese Kooli juhtmõtteks on „Kõik lapsed saavad võimaluse õnnestuda“. Oluliseks peetakse häid suhteid – seda nii koolipere hulgas kui ka koostöös hoolekoguga, lastevanematega, Valga vallaga, Valgamaa Kutseõppekeskusega, politseiametnikega, tugiisikutega, asenduskodudega ja lastekaitsespetsialistidega.
Valga Jaanikese Kool on hea näide toimivast kogukonnast, kus igaühele hoolimata tema eripärast on antud võimalus toime tulla just neidsamu eripärasid arvestades. Tänaseks on „Kiusamisest vabaks!“ programmi väärtused ja tegevused kindlustanud koha kooli igapäevaelus. Eesmärgiga saada rohkem teada kuidas kool lõimib tegevusi riikliku õppekavaga, ennetab kiusamist, loob ühtsuse tunnet, pöördusin koolipere liikmete poole.
Eriline, lastepärane programm
Õppealajuhataja Mai Talu kirjeldab programmi „Kiusamisest vabaks!“ kui lastepäraselt üles ehitatud, lasteaia- algklassi- ja intellektipuuetega lastele sobivat. Tema arvates on programmi väärtustel keskne koht kooli visiooni elluviimisel. „Meie koolis õpivad erilised ja erituge vajavad lapsed. Kõik lapsed saavad end õnnestununa tunda vaid siis, kui neil on koolis turvaline olla ning nad tunnevad, et kaaslased ja õpetajad neist lugu peavad, nende eripära aktsepteerivad.“ Sama mõtet väljendab õpetaja Liina Velitško ning lisab, et programm on õpetlik ja praktiline, pidevalt arenev ja laienev.
Õpetaja Jelena Sljusartšuki sõnul on programmi plussiks just selle terviklikkus ja läbimõeldus, kuna on kaasatud kõik sihtrühmad. Jelena on veendunud, et programm on lihtsasti kohandatav kasutamiseks erituge vajavate lastega. Ta hindab väga selle paindlikkust. Kolmanda klassi lapsevanem Kristina Novikova näeb, et programm „Kiusamisest vabaks!“ on klassis kasvatustöö tuum. „Kõik klassiüritused, projektid, ülekoolilised üritused on koondatud ühise teema alla“.
„Meie koolis on kohvrid õppematerjalidega lasteaia lastele ja algklassidele. Seega saame me valida, mis sobib toimetulekuklassi lastele ja mis sobib lihtsustatud õppel olevatele õpilastele. Ükski asi ei hakka liikuma iseenesest – see on omapärane ajurünnak,“ jagab oma mõtteid ja kogemusi õpetaja Liina Velitško.
„Sallivus, austus, hoolivus, julgus – need väärtused rajavad pinnase edukaks kooliteeks ja kogu eluks.“ Jaanika Käst, direktor.
Koostöö erinevatel tasanditel
Programmi on kaasatud õpilased nii eesti- kui vene õppekeelega klassidest, lapsevanemad, õpetajad ja juhtkond ehk teisisõnu kogu koolipere, seda nii otseselt, kui kaudselt. Lisaks on koolil hea koostööpartner – Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, kellega koos korraldati projekt „Kaisuloomahaigla“ algklassidele ning viidi läbi esmaabitunnid vanematele õpilastele.
„Meil kõigil on üks ja ühine eesmärk – iga lapse heaolu tagamine,“ kinnitab kooli direktor Jaanika Käst. Muuhulgas peab ta oluliseks koostööd lasteaedadega, kuna tema sõnul sellised mõisted nagu hea ja halb, ema ja isa, kodu ja kodumaa, tohib ja ei tohi, ilus ja inetu, valus ja tore, aitäh ja palun peavad selgeks saama enne koole, see programm aitab neid väärtuseid selgeks saada.
„Igasugune koostöö muudab meie kooli avatumaks,“ toob esile õppealajuhataja Mai Talu.
Vanemad kui partnerid
Õpetaja Jelena Sljusartšuk peab vanemaid aktiivseteks programmi osalejateks. Programmi põhiõtteid tutvustatati vanematele üldkoosolekul, kus räägiti ootustest vanemate suhtes. Põhikooliõpilase lapsevanem Svetlana Baranova meenutab, et programmi tutvustati juba esimese septembri aktusel, lisaks hiljem toimunud koosolekule jagati vanemaid väikestesse töögruppidesse, kus lahendati probleemolukordi. Kolmanda klassi õpilase vanem Kristina Novikova lisab, et ka klassijuhataja tutvustas programmi lapsevanematele. „Meil on väga tihedad ja sõbralikud suhted klassijuhataja ja lapsevanematega. Toimub pidev infovahetus, vajadusel aitame üksteist nõuga“. Programm on väga huvitav, see annab mitu võimalust vanemale siduda kooli ja kodu“, kirjeldab Kristina Novikova oma kogemust programmiga.
Vajadus koosolemiseks
Õpetaja Liina Velitško kommenteerib: „Meie väike koolipere vajab koosolemist, see ühendab meid kõiki. Lapsed õpivad üksteist tundma, õpivad koostööd, õpivad hoolima ja aitama vajadusel, õpivad suhtlema eesti ja vene keeles.“ Kolleeg Oksana Kalugina lisab, et iga õpilane peab olema vajalik, tundma end enesekindla ja hoituna, isegi kui lahkub koolist. „Õppeaasta jooksul teeme mitmeid teematilisi üritusi ja klassidevahelisi projekte teemal „Me oleme erinevad, aga oleme koos“ eesmärgiga näidata õpilastele, et igaüks meist kuidagi erineb teistest, kui me võime koos olla ja mis kõige olulisem – meil on hea koos olla!“
„Oleme kogenud, et just ühiste ettevõtmiste käigus kujunevadki soovitud väärtused nagu sallivus, hoolivus jne. Näiteks mängisid poisid laagris kabet tüdrukuga, kellest nad seni pisut eemale hoidsid,“
tõi esile õppealajuhataja
Programm kooli igapäevaelus
Õpetaja Kersti Veltri kasutab mänge netileheküljelt, massaažiraamatut, situatsioonipilte, numbreid, karusid – materjali on tema sõnul kohvris piisavalt erinevate olukordade lahendamiseks ja aruteludeks. „Väärtusõpetuse teemadega ja igapäevaste laste lugude lahendamisel on programmi väärtused tihedalt seotud, kõik programmi elemendid saab kasutusele võtta, eriti kui võimalusi pakutakse kuhjaga,“ lisab õpetaja Liina Velitško.
Oluline roll on õppetöös PCS piltidel (alternatiivse kommunikatsiooni vahend – toim). Õppealajuhataja Mai Talu täpsustab, et PCS pildid toetavad suhtlemist, aitavad tegevusi visualiseerida ja struktureerida. Õpetaja Jelena Sljusartšuk kinnitab, et õppimine, areng programmi raames ning alternatiivse kommunikatsiooni kasutamine käivad käsikäes. „Iga hommik toimub klassis hommikuring ning Sõber Karu, väikeste karude ja õpilaste tervitamise rituaal, millele järgneb päevakava koostamine PCS kaartide abil. Sõber Karu kontrollib üle, vajadusel palub teist last appi. Meil toimub õppimine läbi visuaalse pildi, modelleerimise, kordamise. Sõber Karule määratakse koordinaatori, õpetaja abi roll.“ Ka väärtusi kujundatakse toimetulekuklassides pildisüsteemi abil.
Õpetaja Jelena Sljusartšuk toob programmi rakendamise näitena, et kogu kooli interjööri kujundus on kooliõpilaste temaatiliste tundide tulemus. Lisaks viib ta läbi muinasjututeraapia ringi, kus lapsed kuulavad, mängivad läbi, voolivad ning joonistavad muinasjutte. „Tundides on eriline muinasjutuline atmosfäär, meie tundidest võtab osa Sõber Karu. Vanem sõber julgustab lapsi mõtisklema, räägib millestki olulisest, jagab oma tundeid ning õpetab seda oma väikestele sõpradele. Siin saab Sõber Karu olla vahendaja, kelle abil lapsele seletada ning näidata sobivaid käitumismudeleid, modelleerida olukordi jne. Minu kogemus näitab, et lapsed ei väljenda agressiivset käitumist, kui töö käib sellises formaadis.“
Õpetaja Sljusartšuk toob veel ühe näite programmi sidumisest õppetööga: „Õppeaasta alguses koos kunstiringi õpetajaga tuli idee teha lõimitud tundi ohutu liikumise teemal. Tund oli ühine eestikeelse lihtsustatud õppekava algklassile ning venekeelsele toimetulekuõppe klassile. Põhieesmärkideks olid teel ohutu liikumise reeglite, sallivuse, austuse, vastastiku abi ja julguse õpetamine. Tund toimus kahes keeles mõistmise ja aktsepteerimise atmosfääris, lastel oli huvitav vaadata, kuulata ning olla koos. Sõber Karu seletas ja näitas käitumisreegleid, vanemad lapsed näitasid õpetlikku lavastust.“
Sõnum teistele
Direktor Jaanika Käst sõnum programmiga mitteliitunutele on järgmine: „Leidke oma koolile sobiv programm, kaaluge, uurige ja kindlasti on järjepidevus programmi rakendamisel oluline, iga millimeeter õnnestumist, väärib rõõmu, vahepeal tuleb hoo raugemist, siis jälle paisumist. On oluline, et koolil on selge tegevuskava, et koolis poleks kiusamist, et keegi ei teeks hingele, vaimule ega füüsiliselt haiget ja et lapsed selle all ei kannataks. Sama täiskasvanutega.“
Darja Sotnikova (Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts) koostööst Valga Jaanikese Kooliga „Kaisuloomahaigla“ projekti raames: „Õpetajatepoolset hoolivust oli väga tunda. Ürituse käigus, kui õpilased tegid grupitöid, näitasid nad kannatlikust ning austust üksteise suhtes.Vaatamata sellele, et lapsed on koolis väga erinevad, oli näha nende toetust ja häid suhteid kollektiivis.“
Erivajadusega laps ja kiusamise ennetamise programmid
Kasvamiseks ja õppimiseks turvalist keskkonda saab luua erinevate vahendite ja programmide toel. Kiusamise ennetamiseks ja sellesse sekkumiseks on igal asutusel oluline leida tegutsemisviis, mis sobib just sealsetele lastele ja personalile. Nagu kõik lastesse puutuvad otsused ja tegevused, peavad ka kiusamisega seotud ennetustöö ja sekkumised lähtuma lapse huvidest. Lapse huvides on kasvada üles ja õppida keskkonnas, mis arvestab tema eripärade ja võimetega.
„Kiusamisest vabaks!“ programmiga on soovinud liituda mitmed erivajadustega laste koolid, nende seas Valga Jaanikese Kool ja Tallinna Tondi Põhikool. Mõlemad koolid on teinud oma otsuse teadlikult ja koolis õppivate laste eripäradest lähtuvalt ning nende eesmärgiks on kasutada programmi asutuseterviklikult. Selleks osaleb juba sel sügisel „Kiusamisest vabaks!“ koolitusel kogu Tallinna Tondi Põhikooli pere.
Tallinna Tondi Põhikoolis moodustatud käitumise mõjutamise töörühma liikmete hinnangul vastab „Kiusamisest vabaks!“ olemasolevate võimaluste seast kõige paremini selle kooli õpilaste vajadustele. Otsust põhjendades tõid nad esile, et programm pakub arutelude pildilise toetamise võimalusi. See hõlbustab situatsioonide mõistmist ja aitab kaasa õpitud käitumise päriselt kasutama hakkamisele. Programmi teemad ja materjalid sobivad hästi ka erivajadustega laste kooli vanematele õpilastele. „Kuna meie õpilaste käitumise suunamine on edukas ainult koostöös perega, on meile vajalikud programmi lastevanemate kaasamiseks mõeldud tegevused ja materjalid. Meie õpilaste vanemad vajavad ka rohkem tuge lapse käitumise ja sotsiaalsete suhete kujundamisel kui tavakooli lapsevanemad“, pidas töörühm vajalikuks ka vanemate kaasamise võimalusi.
Valga Jaanikese Kool liitus „Kiusamisest vabaks!“ programmiga 2016. aastal. Selles kakskeelses koolis õpivad, elavad õpilaskodus, osalevad huviringides ja saavad erinevaid teraapiaid nii kerge, mõõduka kui ka sügava ja raske intellektipuudega erituge vajavad 50 õpilast. Kooli personali hulka kuulub 30 erinevat spetsialisti alates õpetajatest – kasvatajatest ja nende abidest logopeed-eripedagoogide ja ravivõimlemise instruktorini. Kool kuulub EO Eesti Ühendus liikmete nimekirja ja õpilastel on ette näidata saavutusi ja kogemusi spordivõistlustelt.