Eesti õiguskantsler, paljudes riikides mõne muu, näiteks lasteombudsmani nime all tegutsev sõltumatu ametnik, jälgib, et laste ja noorte õigusi austataks. Täna algava lapse õiguste kuu puhul küsisid Lastekaitse Liidu noortekogu esindajad Triin Sooäär (16) ja Kulla Saatmäe (16) Eesti õiguskantsleri käest mõned küsimused.
Nii viib käesolev intervjuu meid nii unistuste ja südameteemade kui ka lapse õiguste konventsiooni ning lastesõbraliku ühiskonna teemade radadele.
Kui mõtlete tagasi enda lapsepõlvele, siis mis olid Teid enim kõnetavad teemad?
Lugesin lapsena palju ja ju hakkasin ümbritsevat vaatama ka raamatukangelaste vaatevinklist. Ebaõiglus ja ebamõistlikkus on alati vastukarva olnud, igal pool. Tahtejõud, sport ja nali on aga alati meeldinud. Minu ajal oli kool teistsugune kui praegu, vahvaid õpetajaid, kes meeles senini, oli küll. Siiski meeldis mulle trenn rohkem kui kool. Ja suvi oma valgete õhtute ja maal sõpradega seiklemine meeldis eriti. Mul on hästi armas pere, vabadust anti palju. Vastutust ka muidugi.
Mis on tänaseks Teie peamine südameteema ning kuidas Teie tänane roll seda peegeldab?
Õigluse ja mõistlikkuse taotlus on jäänud. Nüüd ajan neid taga juba oma töö raames ja mitte enam kitsalt koolimajas või eakaaslaste seltsis.
Jätkates unistuste radadel, siis kuidas saab aidata lasteombudsman kaasa sellele, et lastel oleks võimalus unistada?
Mu meelest on kõige tähtsam, et lastele jääks ka nö oma aega, lihtsalt olemiseks, mõtlemiseks, oma asjade tegemiseks. Kui noorte elu liialt ära organiseerida, mitte toetada loovust ja katsetamist, läheb unistustega kitsaks. Just unistused ja kujutlused viivad suurte avastusteni, ja teevad rõõmsaks.
Hea, kui igaüks saaks lapsepõlves proovida mõnda pilli, laulda, tantsida, maalida, leiutada, leida sobiva spordiala. Kool peaks aitama heaks inimeseks kasvada, ja toetama seda, et igaühest kujuneb ta parim versioon, sõltumata sellest, kus ja millises peres laps elab.
Kuidas ja millal sai alguse Euroopas lasteombudsmani rolli kujunemine erinevates riikides? Mis oli selle ajendiks?
Laste õiguste kaitseks mõeldud amet loodi esimesena Norras 1981. Olulise muutuse tõi laste õiguste konventsioon: nüüd hakati last võtma kui võrdväärset inimest, seisma selle eest, et vastavalt küpsusele peab laps saama oma elu puudutavates asjades kaasa rääkida. Ehe näide tollasest väärtusruumi murrangust vaatab praegu vastu Eesti Riigikogus: vaieldakse, kas piisavalt küps noor peab tohtima vanemate nõusolekuta psüühiliste murede korral abi otsida. Laste ja noorte õiguste austamise vaatenurgast peab küll. Vahel on depressioon või tumedad mõtted tekkinud just vanemate tõttu, vahel on hooldusõigus vanemal alles, ent sidet ega huvi enam ei ole.
Eesti õiguskantsler, paljudes riikides mõne muu, näiteks lasteombudsmani nime all tegutsev sõltumatu ametnik peabki vaatama, et laste ja noorte õigusi austatakse. Õiguskantslerile pandi laste ja noorte õiguste kaitse ja edendamise ülesanne aastal 2011.
Mida kujutab endast Eesti lasteombudsmani ja õiguskantsleri tööpäev?
Õiguskantsleri meeskond toetab laste endi algatatud ja veetud projekte: valimisvalvurid, Euroopa lasteombudsmanide võrgustiku noorteprojektid vägivalla ja digimaailma teemadel. Püüame muudkui seletada, et lapsed on oma mõtete ja tunnetega väärt ärakuulamist. Pole ju sugugi nii, et lapsed-noored tahaksid koolis laiselda või keelduksid arsti juures vajalikust ravist.
Lahendame ka igapäevaseid muresid, praegu näiteks on hästi palju kaebusi seoses distantsõppe ja liikumispiirangutega koolides. Liikumist piirati varem ka, näiteks pandi rõivistu talvel lukku, et õpilased oleksid sunnitud tundide lõppedes ettekannet kuulama jääma. Taas seletasime, et õpilaspileti eest ei tohi tasu võtta, isegi kui see on plastkaardil ja veel mitme funktsiooniga. Kadunud ei ole mure, et eraldi pikka valmistumist nõudvaid kontrolltöid tehakse liiga väikese vahega eri ainetes üksteise järel. Õiguskantsleri nõunikud seletavad ka teistele ametnikele, näiteks politseinikele, kuidas teha narkoteste nii, et õpilased tarbetult kannatada ei saaks. Julgustame kõiki oma murest kirjutama või helistama – sageli saame aidata.
Mis on Teie jaoks see „Miks?“ põhjus enda töö ehk missiooni täitmiseks?
Õiguskantsleri ametkonna suur mõte on lahendada inimeste probleeme, teha iga päev Eestit paremaks. Meil kõikidel on siin hästi hea tunne, kui saame tööpäevale just selle pilguga tagasi vaadata – iga päev saab ja tuleb konkreetselt kasulik olla! Kes siis veel, kui mitte meie siin?
Kuidas võtate lühidalt kokku lapse õiguste konventsioon (LÕKi)? Milline on sealt teie jaoks olulisim punkt?
Sünnist täisealiseks saamiseni on laps inimene, kelle tundeid ja mõtteid tuleb arvestada, kelle väärikust ja väärtust austada. Kasvades peab laps saama järjest juurde kaasarääkimis- ja otsustamisvabadust ning vastutust, õppima õiguste ja kohustuste õiglast tasakaalu.
Last ümbritsevad täiskasvanud peavad tegema kõik selleks, et laps saaks vastavalt oma võimetele turvaliselt kasvada ja areneda. Lapse parimad huvid tuleb seada esikohale.
LÕKi kohta saab lähemalt lugeda õiguskantsleri kodulehelt: Laste ja noorte õigused ja kohustused.
Mida tähendab Teie jaoks lapsesõbralik ja salliv ühiskond?
Kuulasime hiljuti huvitavat ettekannet sellest, kuidas lapsed end kooliteel või sõpradega väljas olles tunnevad. Ei tunne sageli nii hästi kui võiks: pole arvestatud lühema kasvuga, ega näiteks sellega, et kõikidele ei meeldi skatepark, vaja oleks ka muid õues olemise kohti. Kohalikud valimised tulevad, tänavate, parkide, niisama turvaliselt koosolemise kohtade asjus võiks ideid küsida noortelt endilt. Vanematel peaks samuti olema julge lapsi kooli ja trenni saata ja pärast sõpradega välja lubada.
Oleme kuulanud lastelt endilt, mida nad üldisemalt tahaksid ja mis segab. Ühiskonnas räuskava ärritunud õhustiku loomine segab ka lapsi. Lapsed tahavad rahulikke heas tujus vanemaid.
M.I.S ehk mina ise saan – milline on iga Eesti lapse võimalused selle M.I.S raames?
Ole lahe ka nendega, kellega võib-olla väga ei sõbrustata. Mõtle iga päev, mis on hästi, alati midagi on! Püüa mõista ka vanemaid ja õpetajaid.
1.juunil 2019 tunnustasime auhinnaga noormeest, kes teeb vabast ajast robootikaringi algkooli lastele. Samuti neidusid, kes koostasid tegevusraamatu pikalt haiglas viibivatele lastele. Andke teada noortest, kes on ise midagi laste ja noorte heaks ära teinud. Kandidaatide esitamine on võimalik aastaringselt: https://www.oiguskantsler.ee/et/tunnustusauhind-lastega-ja-lastele
Otsi abi, kui sulle või sõbrale liiga tehakse. Märka, astu ligi, ütle hea sõna, toeta. Lasteabi telefon on 116 111.
Kui saaksite ühe kuldvõtmekese, mis avaks ükskõik millise ukse või soovi – mille te avaksite?
Et igal lapsel oleks lahke ja päikseline pere ja kodu.
HEA TEADA
Käesolev lugu kuulub “Märka Last” veebiajakirja lapse õiguste kuu artiklite sarja, mille kaastoimetajateks on Lastekaitse Liidu Noortekogu liikmed.
Mitte ainult lastele, vaid ka koos lastega
- “Lapsed ise on oma õnne ja tänase lapsepõlve kõige paremad eksperdid.”
– Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala - “Laste ja noorte heaks tehakse palju, kuid nendega koos tegemine aitab kindlustada juba täna olukorra, kus nende hääl ja visioon saab aidata luua mitte ainult tulevikku, vaid ka olevikku.”
– Lastekaitse Liidu Noortekogu juht Triin Sooäär (16)