Triin Kaasik
Projektijuht
Haridus- ja Noorteamet
Kooliaasta alguses toimus 7‒19-aastastele õpilastele võistlus „Valede jaht“, saamaks teada, milliste valedega puutuvad noored kokku sotsiaalmeedias ja internetis üldiselt. Konkurss toetas õpilaste teadmisi ja oskusi internetis valede märkamisel, aga andis pildi ka sellest, millised valed õpilaste inforuumi jõuavad ja millist infot noored valeks peavad.
Kokku esitati sadakond tööd, mille vahel loositi välja auhindu. Kõige rohkem töid esitasid V‒VI ja VII‒XII klassi õpilased.
Millise mulje jätsid õpilaste leitud valed?
Valede jahi võistlustööd näitasid ära kitsaskoha õppematerjalides ning teema käsitlemisel kodus ja koolis.
Nimelt on vale midagi koledat ja räpast, mida keegi ei taha puudutada ja sellest rääkida. „Kuidas õppida ennast kaitsma, kui sa tead ainult teoreetiliselt, mis on rünnak?“ küsib dr. Birgy Lorenz, TalTechi küberkaitse teadlane. Võib tuua analoogi näiteks spordiga. Võitluskunstidel on spordis üllas eesmärk ‒ õppida tundma oma piire ja saada hakkama vastase ootamatu ründega.
Ka valede jahi võistlusega soovisime mõista täiskasvanutena, mida kogevad tänapäeva noored oma internetimullis. Selleks palusime õpilastel valesid leida, neid analüüsida, esitada ka tõendusmaterjale ja anda soovitusi. Selgus, et noored on oma analüüsimises väga põhjalikud ja koolid toetasid õpilasi selle võistluse raames tugevalt.
Pärnu Ülejõe põhikooli haridustehnoloog ja informaatikaõpetaja Taimi Dreier, kes panustas võistluse arendusse ja tööde hindamisse, leiab, et enamus töid jätsid hea mulje, oli leitud asjakohaseid meeme ja oluliste teemade kohta videoid. Oli näidatud, et internet on täis erinevaid videoid, mille sisu ei vasta tõele ning on vaatajale eksitav.
Koolitaja Heidi Paju, kes lõi samuti kaasa võistluse arendaja ja hindajana, ütleb, et õpilaste oskus vigu märgata ja nende elemente ning võimalikke tagajärgi välja tuua oli üle ootuste kõrge. Eriti positiivne oli märgata, et leitud valed olid n-ö vanuserühmale vastavad, st sellised, mida täiskasvanu ei pruugi märgata. Palju märgati ka noorte vaba aja veetmisega seotud valesid, seegi viitab meie noorte nupukusele ja kainele meelele meedia tarbimisel.
Saaremaa gümnaasiumi õppekorraldusjuht ning võistluse arendaja ja hindaja Maidu Varik lisas, et kuigi õpilaste infotarbimise harjumused kannavad nutiajastu pitserit, näitasid konkursitööd, et kriitilise mõtlemise ja infomüras orienteerumise oskustele pööratakse koolides tähelepanu.
Milliseid õpilaste töid esile tuua, mis üllatasid?
Taimi Dreieri jaoks oli üllatavalt palju poliitilisi meeme. Võiks muidu arvata, et näiteks V‒VI klassi õpilased ei ole eriti poliitikast huvitatud.
„Väärarusaama tekitamine ajaloo kohta läbi meemide“ oli väga hea ladusa sõnastusega töö, mis pani mõtlema selle peale, kui lihtne on inimesi eksitada ajaloosündmustega.
Hea oli töö vaktsiinivastasuse valevideo kohta. See teema on saanud sotsiaalmeedias laia kõlapinna ning kahjuks on mitmed kergeusklikud inimesed ka seetõttu vaktsiinivastaseks hakanud. Vaktsineerimata inimeste tõusev arv võib tulevikus põhjustada tervishoiukriise, millest muidu oleks saanud hoiduda.
Vanemad õpilased leiavad palju videoplatvormidel levitatavat valeinfot ja rõhutavad, et vaatajaskond pannakse sellesse lihtsalt uskuma. Noortele on see probleemiks, sest eriti väiksemad võivad jääda seda uskuma ja valesid edasi levitada. Sellest hoidumiseks oleks vaja, et vanemad õpilased ise teavitaks nooremaid, sest meie, täiskasvanud, lihtsalt ei külastagi neid mängu- ja videokohti, kus ohud valitsevad.
Heidi Paju jaoks oli üllatavaks netikirjade ja sõnumite näidete esitamine ‒ seda seetõttu, et ta pidas sellist tüüpi valede levitamist vanamoodsaks ja eeldas, et suhtluse liikumisel kiirsõnumite ja piltide vahetamise platvormile on muutunud ka valede levimise formaat.
Maidu Varik leidis, et õnnestunumateks võib pidada neid töid, kus valed või valele kallutamised olid leitud just noorte endiga seotud valdkondades või vahendites, mida nad kasutavad (TikTok, arvutimängud, tasuta auhinnad, kiirtoit jms).
Maidu Varik lisas, et mõni töö näitas, et vale võib sündida ka tõeseid fakte reastades ‒ kui neile anda sobiv kontekst või tähelepanu kõige olulisemalt kõrvale juhtida. Jääb loota, et osalejad jätkavad valede jahtimist, nii et demagoogidel, populistidel ja libateadmiste levitajail vähem jüngreid oleks!
Heidi Paju rõhutab kokkuvõtteks seda, et meie noored on nupukamad ja analüütilisemad, kui oskame arvata. Nii vanemad kui ka õpetajad võiksid internetis levivate valede tuvastamisel seda ekspertiisi ära kasutada ja julgustada õppijaid omavahel valede avastamise ja vältimise teemal suhtlema, nt kaasata vanemate klasside õpilasi noorematega rääkima vms.
Kuidas edasi?
Võistlustöödest inspireerituna sünnib peagi õppematerjal, mis on mõeldud nii õppetöös kasutamiseks kui ka iseseisvaks läbimiseks. Sihtrühmaks on õpetajad, noored, lapsevanemad ja kõik teised huvilised. Materjal koosneb selgitavatest tekstidest, viidetest kasulikule materjalile ja enesekontrollitestidest.
Valede jahi konkurss on innustanud meid liikuma teemaga edasi. Planeerime koostada leidudest, võttes juurde ka ekspertide kommentaare, noori kõnetavate valede käsiraamatu koolile ja kodule; koostame mitu aktiivõpet toetavat e-testi ja eri teemade selgitamiseks loome videoid ja tunnikavasid. Samamoodi võtavad teadlased õpilaste esitatud tööd lisauurimise alla ning arendavad nendest välja erinevaid mustreid, mida kasutada õpilastele valede äratundmise oskuste mõjutamisel, kirjeldab dr. Lorenz.
Võistluse käigus valmis mitmeid materjale, mida kõik huvilised saavad järelvaadata.
- Võistlust tutvustav video, mille autoriks on Laagri kooli õpilane Pärli Kilusk: https://youtu.be/WmEeUtAznAE
- Veebiseminar gümnasistidele ja õpetajatele, kus arutleti valede teemal. Miks on valed halvad, kuidas neid ära tunda ja mida igaüks meist saab selleks teha, et valede levitamisele piiri panna: https://youtu.be/oweomeQuEO4
- Veebiseminaril tutvustati õpetajatele ja lapsevanematele võistlust ja anti näpunäiteid selles osalemiseks ja õpilaste toetamiseks: https://youtu.be/M_QfxP_Ky3o
Kuigi võistlus on lõppenud, siis valede jaht mitte. Kui märkate veebis mõnda valet, siis püüdke vale kinni ja saatke kuni 22. veebruarini meile. Lisainfo: www.targaltinternetis.ee/valedejaht.
Võistlus toimus projekti „Targalt internetis“ raames.
Loe kogu Märka Last veebiajakirja “Targalt internetis” eriväljaannet, mis 9. veebruaril toimuva turvalise interneti päeva puhul ilmus.
Vaata ka turvalise interneti päeva tähistamise Inspiratsioonikogumikku ja loe lisaks www.targaltinternetis.ee