Programmi “Kiusamisest vabaks!” koordinaatorid Saskia Muru ja Aleksandra Munts-Avajõe video “Miks esineb kiusamist?” (The Mary Foundation ja Save the Children Denmark) põhjal.
Lastekaitsepäeva tähistades on paslik mõelda ka sellele, kui vaimselt ja füüsiliselt turvaliselt tunnevad ennast Eesti lapsed ning noored.
Eestis on koolikiusamist jälgitud PISA uuringu õpilaste rahulolu puudutavas lõigus, kus testi taustaküsimustikus on kolm koolikiusamisega seotud osa: õpilaste omavaheline vaimne ja füüsiline vägivald, õpetajate ebaõiglane käitumine õpilaste suhtes ja õpilaste enesetunne koolis. Nii aastatel 2015 kui ka 2019 kogeb PISA andmetel Eestis igakuiselt kiusamist 25% õpilastest. See tähendab, et kiusamise all kannatab keskmiselt iga viies laps klassis. Ise on teisi kiusanud iga kümnes laps, kusjuures 5% lastest on kiusveri ehk kiusaja ja ohvri kaksikrollis.
Et antud protsente positiivsuse suunas muuta, on vaja kiusamisse oskuslikult sekkuda ning mis pikaajaliselt veelgi tõhusam – seda süsteemselt ennetada.
Miks esineb kiusamist?
Kõrvalt vaadates on lihtne oletada, et kiusamise põhjus tuleneb laste puudulikust kasvatusest. Sageli arvatakse ka, et lapsed kiusavad teisi nende välimuse või iseloomu pärast.
Viimaste aastate uuringud aga näitavad kiusamise tegelikke põhjuseid. Selgub, et kiusamine ei tulenegi lapse konkreetsest isikust. See oleneb hoopis lasterühma seesmisest suhtlemiskultuurist.
Inimestena oleme me alati üksteist vajanud – kauges minevikus ellujäämiseks, tänapäeval kindlustunde pärast kuhugi kuuluda. Sotsiaalsed olukorrad kujundavad meie isiksust ja määratlevad identiteedi. Seepärast võib kogukonnast väljatõrjutus mõjuda hävitavalt.
Kiusamine on tihedalt seotud vajadusega kuuluda kogukonda. Kahtlemine, kas meie kuuluvust rühma aktsepteeritakse, tekitab ebamugavustunnet. Üks võimalus selle tunde leevendamiseks on alternatiivse kogukonna, uue rühma loomine, mille liikmeid seob kiusamine. Teisisõnu saab kiusamine sageli alguse hirmust üksijäämise ees.
Kellest saab järgmine ohver või kiusaja?
Vähese turvatundega rühmades jääb vajaka sallivusest. Igaüks on kaaslaste valvsa pilgu all. Sellest, kes kasti piiridest üle astub, võib saada järgmine ohver ehk kiusatav.
Hirmust saada ise järgmiseks ohvriks muutuvad paljud inimesed kiusamise passiivseteks pealtvaatajateks, ehkki nad saavad aru, et toimuv on ebaõiglane, väär. Teisisõnu ei ole lasterühmas toimuva kiusamise põhjustajaks ainult mõned konkreetsed lapsed. Seda, kellest saab kiusaja ja kellest ohver, pole võimalik ette näha. Kõik sõltub konkreetsest lasterühmast.
Kuidas ennetada kiusamist?
Parim abivahend kiusamise vastu on õpetada lastele sallivust ja aidata kujundada positiivset laste kogukonda. Igas rühmas ja klassis peab olema õppimise kõrval olulisel kohal ka koosolemisrõõm ja meeskonnatööd arendavad tegevused.
Täiskasvanuna – olgu lapsevanema, õpetaja või huviringi juhendajana – olete laste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste kujunemisel oluliseks eeskujuks. Olge ise see muutus, mida soovite lastes näha. Teie abiga saab kiusamise ära hoida, kui aitate aktiivselt kaasa lastekollektiivis üldise heaolu ja ühtekuuluvustunde loomisele. Nii tunneb iga laps, et tal on kollektiivis oma koht ning kuuluvusvajaduse rahuldamiseks ei pea asuma kiusajate poolele. Julgustage lapsi olema üksteise vastu hoolivad ja julgelt sekkuma, kui on vaja kaitsta neid, keda tõrjutakse.
Ja kõige tähtsam: pidage alati meeles, et kiusamine pole mitte ainult laste probleem, vaid ka täiskasvanute vastutus.
Illustratsioon: Marko Pikkat