Annika Alt
Eesti Lastevanemate Liit jJuhatuse liige
2020. aasta lõpus uuris Eesti Lastevanemate Liit (ELVL) Eestis tegutsevalt laste ja noortega seotud organisatsioonidelt, mida nad arvavad noorte vaimse tervise probleemide allikate ja põhjuste kohta. Kokku vastasid küsitlusele 21 organisatsiooni esindajad, kes edastasid meile varasemalt kolleegidega kooskõlastatud info. Vastajate hulgas leidus nii ametnikke, õpetajaid, lapsevanemaid, õpilasi kui ka teadlasi, arste, psühholooge ja terapeute.
Milles avalduvad tänapäevaste laste vaimse tervise häired, ei ole enam uudiseks kellelegi. Nähtavad käitumishäired nagu sundkäitumine või häiritud impulsikontroll emotsioonide juhtimise mõistes, usalduslike suhete loomise raskused ning kehvad suhted vanematega on selles nimekirjas jäämäe tipp. Lapsed ja noored võõrduvad näost näkku suhtlusest, kuna see tekitab neis ebakindlust, mis omakorda tõstab emotsionaalset ärevust ja viib raskemate meeleoluhäireteni (motivatsiooni- ja energiapuudus, keskendumisraskused). Rahulolematus iseendaga toob kaasa olukorra, kus noored joondavad ennast suures osas teistele meeldimise järgi ning nende enesehinnang sõltub sellest, mida neist arvavad teised. Võiks öelda, et see on praegusele kultuurikeskkonnale iseloomulik edukultus ning kommertskultuuri võidukäik, millesse on kaasatud nii pered, kodud kui ka muud ühiskonna osad.
Kesksete mõjuteguritena laste kasvukeskkonna arengus toodi vastajate poolt välja mitmeid aspekte, millest esikohal oli laste puhul vanemate ja perekonnaliikmete vanemlike oskuste olulisus. Selles omakorda on võtmekohaks vanemate omavahelised suhted ja nende kvaliteet ning suhted laste ja vanemate vahel, mis väljenduvad vanemate oskuses ja valmisolekus lapsi kuulata, et säiliks omavaheline usalduslikkus, tähelepanu ning kohalolek. Kiires elutempos on tavaline, et omavaheline suhtlus muutub pealiskaudseks: kuulatakse küll, kuid ei kuulda, mida teine pool päriselt öelda tahab. Suurt rolli laste ja noorte vaimse tervise puhul mängivad lisaks perekondlikele suhetele teised lähikondlased, näiteks treenerid ja õpetajad: kuidas nemad suhtuvad lastesse või igapäevastesse keskkonnast tingitud küsimustesse (nt Covid19)?
Täiskasvanute ebakindlus paneb muretsema ka lapsed, olgugi et nad ise ei pruugi probleemi ennast teadvustada. Ühiskonnas valitsevad pinged (tervishoid ja majandus), põlvkondadevahelised väärtuskonfliktid, mõistmise ja tolerantsuse puudumine ning suhtumine vaimsesse tervisesse avaldavad mõju igas vanusegrupis olenemata soost, rahvusest või kultuurikeskkonnast. Tänane veebipõhine õpe ja digitaliseerimine koos oma rõõmude ja muredega on avanud ukse järjest süvenevasse probleemirägastikku nutimaailmas. Olulisel kohal on võime säilitada mõõdukustunne. Uksest ja aknast tulevat infot on kerge liigtarbida, kui täiskasvanud ei pööra tähelepanu laste mõtestatud või juhendatud nutivahendite tarbimisele.
Rääkides laste vaimse tervise probleemide allikatest on tähelepanuväärne, et vastajad rõhutavad suhete olulisust iseenda ja oma vanemate vahel. Üheks lähtekohaks on laste ja noorte ebapiisav ettevalmistus oma emotsioonide, tunnete ja mõtetega hakkamasaamiseks. Selle probleemi lahendamise võti võib peituda lastevanemate vanemlikes oskustes ning omavaheliste suhete kvaliteedis. Paraku kinnitavad küsimustiku vastused, et lapsevanemlike oskuste tase on üsna kesine ning samuti ei teadvustata endale, et vanemate omavaheliste suhete kvaliteet ning oskus olla õnnelik on laste vaimse tervise seisukohalt üks peamisi edutegureid.
Laste suhete olulisust vaimse tervise seisukohalt uuriti ka sõprade ja koolikaaslaste vaatenurgast. Vastuseid analüüsides oli üllatav, et siinkohal läksid vastajate arvamused lahku. Nimelt peavad õpilased ise suhteid sõprade ja koolikaaslastega vaimse tervise jaoks väga oluliseks, aga osa täiskasvanuist seda seisukohta ei jaga. Samuti oli ootamatu, et teiste suhetega võrreldes ei peetud õpilaste ja õpetajate omavahelist lävimist laste vaimse terviseprobleemide jaoks nii oluliseks. See omakorda tekitab küsimuse, kas ehk on kool toetavamaks muutunud, ületavad muud probleemid õpilaste ja õpetajate omavahelisi suhteprobleeme või siis lihtsalt ei peetagi niisuguseid suhteid olulisteks.
Lisaks toodi laste vaimse tervise mõjutajatena – eriti väikelaste puhul – välja stabiilse koduse õhkkonna ning armastava suhte olulisust lastevanematega. Kui kodus on kõik korras, siis aitab see probleemidega edukalt toime tulla ka koolis või mujal.
Oluline aspekt vaimse tervise seisukohast on ka elustiilil, muu hulgas füüsiline aktiivsus, liikumine vabas õhus ja piisav puhkus. Kõike seda aga mõjutab olulisel määral rohke nutiseadmete kasutamine, mis kujundab päeva rütmi ning puhkeaega.
Elektroonilise meedia kaudu jõuab laste ning noorteni rohkelt eakohatut informatsiooni. Paljudel lastel ei õnnestu leida täiskasvanut, kellega nähtust või kuuldust rääkida ning seda üheskoos lahti mõtestada. Seetõttu jäävad lapsed tärkava hirmu ja ärevusega üksi ning tekkinud pinge viib juba järgmiste probleemideni.
Tagasi pöördudes loo algusesse – milles avalduvad tänased laste ja noorte vaimse tervise probleemid ning mis neid põhjustavad? – tõdeme taas, et peamiseks allikaks on puuduv usaldusväärne suhtlus ümbritsevate inimestega. Sellest tulenevad omakorda sisemine ebakindlus, vähene eneseusaldus, sõltuvus välisest särast ning lootusetus. Murelikuks teeb asjaolu, et kujunenud olukorras ja tavaelus omandavad noored oskuse tunda ennast olulisena läbi negatiivse tähelepanu. Teisiti on tunnustust raske või võimatu saavutada.
Õpilaste endi seisukohti esindas küsitluses üks organisatsioon ning mitme vastuse puhul ilmnes, et laste ja noorte vaatenurk ning vajadused ei ole suurel määral vanemale põlvkonnale teada või nähakse neid teisiti. Sellest tulenevalt peab ELVL oluliseks laiema küsitluse läbiviimist õpilaste seas, et paremini mõista, mida noored ise tunnevad ja mõtlevad.
Põhjalikum kokkuvõte uuringust on kättesaadav ELVL kodulehel www.laps.ee
Päise pilt: Pixabay.com