Традиция отмечать День защиты детей восходит к 1857 году, когда во второе воскресенье июля пастор из Челси д-р Чарльз Леонард провел в церкви специальную службу для детей и о детях. Этот день стал называться Днем роз, затем название изменили на День цветов, а позже – на Детский день.
Autor: Kristi
Üks mu tuttav vandeadvokaat armastab öelda, et enamik probleeme, alustades väikestest arusaamatustest kuni tõsiste kohtuvaidlusteni välja, on oma olemuselt ja sisult kommunikatsiooniprobleemid. Samamoodi väidavad organisatsiooniteooriad, et organisatsioonikultuur ja sellest tulenevalt omavaheline kommunikatsioon on võtmetähtsusega. Nii pole tegelikult üllatav, et ka kiusamise fenomeni tegelike põhjuste viimaste aastate uuringud näitavad, et kiusamine ei tulenegi lapse konkreetsest isikust, vaid oleneb hoopis lasterühma seesmisest suhtlemiskultuurist.
Sigrid Petoffer
PRIDE koolitaja ja MTÜ Oma Pere üks loojatest
„Tead, ma ei usu, et sa minust hoolid. Nagunii lähed ühel päeval siit minema. Kõik on minu juurest ära läinud“, ütles mulle 9-aastane Toomas (nimi muudetud) peale lühikest vestlust ühe vahejuhtumi pärast.
Maarja Punak
Politseikapten, Politsei- ja Piirivalveamet
Minu lemmikkirjanik Terry Pratchett on ühes oma raamatus öelnud, et vale teeb joostes tervele maailmale tiiru peale enne, kui tõde endale saapad jalga jõuab panna.
Marju Himma-Kadakas
Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur
Valeinfo nakkuse erinevate tüvedega ujutati maailm üle ligikaudu viie aasta eest. Tundus lootusetu võidelda eksitava teabe ja valedega, mis ujutasid üle meedia, iseäranis sotsiaalmeedia.
Maia Klaassen
Tartu Ülikooli meediauurija
Sotsiaalmeediast ja virtuaalsest jalajäljest on pikalt räägitud kui eraelu pikendusest. Viimasel aastal, tubasemates tingimustes kui kunagi varem, on nii töö, õppimine, meelelahutus kui ka suhtlus toimunud digiseadmete vahendusel. Virtuaalreaalsus on uus reaalsus.
Lauri Tankler
RIA küberturvalisuse juhtivanalüütik, meediaekspert
2017. ja 2018. aastal sooritati India erinevates paikades hulk kohutavaid mõrvu, mida võiks nimetada lintšimiseks ehk omakohtuks. Vähemalt 15 mööda Indiat rännanud ning väikelinnades ja külades peatunud inimest hukkus kohutava kuulujutu ja valeinfo tõttu.
Kui enne suure internetiaja algust mängisid lapsed õues või olid sõprade juures, siis üldiselt lapsevanemad teadsid päris täpselt, kus ja kellega nende laps on.
Tänapäeva laps võib istuda nutiseadmes toimetades meie kõrval diivanil või olla teises toas ja meil pole õrna aimugi, kus või kellega ta aega veedab, millega tegeleb või milline keskkond teda päriselt ümbritseb.