Ühena esimestest lasteaedadest liitus aastal 2013 Lastekaitse Liidu programmiga „Kiusamisest vabaks!“ Kohtla-Järve Lasteaed Punamütsike. Sellest ajast alates koordineerib seda õppealajuhataja Svetlana Podtsepajeva. Aastal 2021 hindas Haridus- ja Teadusministeerium lasteaeda programmi kvaliteetse ja pikaajalise kasutamise eest oma tänukirjaga.
Rubriik: Artiklid
Lastekaitse Liidu uudisvoo RSS
www.lastekaitseliit.ee
-
Veebiseminar lapsevanematele: Kui laps saab endale oma nutiseadme
-
Eesti riigi istung Lapse õiguste konventsiooni täitmise kohta ÜRO Lapse õiguste komitees!
-
Aprillis 2024 tähistas ajakiri Hea Laps 30. juubelit
-
Lapse õiguste konventsiooni rakendamine ja Eesti istung Lapse õiguste komitees
-
Lastekaitse Liit osales eestikeelse osalustegevusuuringute juhendmaterjali koostamises
-
Eesti esindajaks Eurochildi noortekogus saab Tuule Pihol
-
Pressiteade: 01.juuni lastepäevaks ja riiklikuks pühaks
-
Veebiseminar “Kuulake meid! Osalusuuringud poliitikakujundamises”
-
Koolitus „Koostöös lapse heaks” toetab kohalikke koostöövõrgustikke
-
Konverents: Targalt internetis: digitaalne heaolu ja vaimne tervis
- Veebiseminar lapsevanematele: Kui laps saab endale oma nutiseadme
- Eesti riigi istung Lapse õiguste konventsiooni täitmise kohta ÜRO Lapse õiguste komitees!
- Aprillis 2024 tähistas ajakiri Hea Laps 30. juubelit
- Lapse õiguste konventsiooni rakendamine ja Eesti istung Lapse õiguste komitees
- Lastekaitse Liit osales eestikeelse osalustegevusuuringute juhendmaterjali koostamises
- Eesti esindajaks Eurochildi noortekogus saab Tuule Pihol
- Pressiteade: 01.juuni lastepäevaks ja riiklikuks pühaks
- Veebiseminar “Kuulake meid! Osalusuuringud poliitikakujundamises”
- Koolitus „Koostöös lapse heaks” toetab kohalikke koostöövõrgustikke
- Konverents: Targalt internetis: digitaalne heaolu ja vaimne tervis
Kerli Valner: “Pildistamine ja filmimine on tänapäeval nutivahenditega imelihtne. Kuid kas igat pilti on ikka mõistlik internetti üles laadida ja teistele näha saata? Kindlasti mitte. Seda, mida fotode ja videote tegemisel ning nende internetis jagamisel silmas pidada, käsitlevad projekti Targalt internetis uued videod ja tunnikavad. Aeg-ajalt on kasulik nende teemade üle mõelda ning arutada läbi ka oma pereliikmete ja õpilastega.”
Rainer Melts: “Meie tähelepanu on nagu kutsikas – uitab ringi sihitult nuuskides, ei püsi paigal, toob tagasi asju, mida sa ei palunud ja korraldab segadust. Nii nagu kutsikat saame ka oma tähelepanuvõimet treenida. Kutsikat treenides tuleb olla kannatlik, heasoovlik, kindlameelne ja püsiv – sama kehtib ka tähelepanuvõime treenimise puhul. Vaikuseminutite harjutuste ajal toimuv tähelepanu ankurdamine aitab kehal ja meelel rahuneda.”
Tänasel lastekaitsepäeval soovime teile, head täiskasvanud, öelda, et jah, loomulikult vajame me kaitset, kuid samas soovime ka seda, et teie, täiskasvanud, oleksite terved ja õnnelikud, kuna siis oleme seda ka meie…
Kiusamise ohvriks võib sattuda iga inimene ja iga laps, seda sõltumata rahvusest, isikuomadustest või väljanägemisest. Uuema kiusamist käsitleva teooria alusel…
Kui päikseliste suvepäevade vahele tuleb ka sombusemaid, mil õue väga ei kipu, siis võiks tubastes tingimustes leida endale kasulikku tegevust…
NB! Artiklit soovitame lugeda koos lapsega.
Vabariigi president Alar Karis ja õiguskantsler Ülle Madise õnnitlesid lastekaitsepäeval presidendi roosiaias tunnustusauhinna “Lastega ja lastele” tänavusi võitjaid.
Õiguskantsleri ametkond ja Lastekaitse Liit on üheskoos loonud laste töörühma, mille ülesanne on koguda laste mõtteid laste õiguste olukorrast Eestis ning esitada see ülevaade ÜRO Lapse Õiguste Komiteele…
Lastekaitsepäeva eel pöördusime programmiga “Kiusamisest vabaks!” liitunud lasteaedade poole palvega, et nad uuriksid lastelt, mida tähendab nende jaoks lastekaitsepäev? Kas ja miks on oluline seda päeva tähistada ning mida lapsed soovivad, et sel päeval tehakse teisiti?
Kallid täiskasvanud!
Kas te olete kunagi mõelnud sellele, et kui mõni meiega seotud probleem lahendamist vajab, ei oota me mitte alati teie käest valmis lahendusi, vaid pigem ausat dialoogi ja üheskoos lahenduse leidmist? Mis siis, kui ka meie ise, Eestimaa lapsed ja noored, saame aidata otsida meid puudutavatele küsimustele vastuseid?
Kes oleks võinud ette kujutada, et aastaks 2022 on kogu virtuaalmaailm niivõrd palju arenenud, et elektrooniline maatükk võib maksta rohkem kui mõni füüsiline krunt? Või et arvutimängud,
millega paljud lapsed enamike täiskasvanute meelest liiga kaua aega veedavad, on muutumas üha rohkemate inimeste, sealhulgas laste, reaalseks sissetulekuallikaks? Selle kõige kõrval on
igapäevased zoom`i koosolekud, mis tundusid vaid paar aastat tagasi suure tehnoloogilise arenguhüppena, kujunenud tänaseks justkui kõige loomulikumaks osaks igapäevasest elust.