Varje Ojala: “Programmis “Kiusamisest vabaks!” mängitakse aga toolimängu uutmoodi – kõik on võitjad!
Just niisugune üksteisele toeksolemine on tähtis ka igapäevelus. Meie kõigi panuseks, eesmärgiks ja hooleks peaks olema, et keegi ei jääks üksi, kõrvale, tõrjutuks. Igaüks meie hulgast peab olema hoitud ning toetatud, ja seda nii eraisiku, organistatsiooni kui ka riigi tasandil.”
Autor: Annika Silde
Aleksandra Munts-Avajõe ja Saskia Muru: “Õnnitleme kõiki Eestimaa lastehoide, lasteaedu ja kooliperesid uue, 2022/2023. õppeaasta alguse puhul ja soovime, et igas haridusasutuses valitseksid hoolivus, sallivus, julgus ja austus! Soovime Eestimaa lastele õnnelikku ja turvalist lapsepõlve, lastevanematele jõudu olla tark vanem ja hoolivust nii enda kui ka lähedaste vastu. Õpetajatele soovime tervist, jaksu, selgelt väärtustatud ja märgatud positsiooni ühiskonnas.”
Õppeaasta kontrollnimekirja aastaringne kasutamine aitab kaasa programmi “Kiusamisest vabaks!” läbimõeldud rakendamisele hariduasutustes.
Annika Silde: “Üle-eestilist koolirahu on kuulutatud välja juba enam kui 20 aastat, alates aastast 1999 eesmärgiga märgata ja toetada kõiki, kes oma kooliteed käies vajavad turvalist koolikeskkonda, lihtsat ja segamatut koolirõõmu.”
Aleksandra Munts-Avajõe ja Saskia Muru: “Nii on ka elus, et turvalistes kooslustes püsib grupi sallivuskultuur kõrge ning keegi ei vaata pealt, kuidas üht endi hulgast välja tõrjutakse. Lapsed peavad kogema, et ka “elu toolitantsus” on nende jaoks alati iste olemas. Ka siis, kui toole jääb liiga väheseks, leiab tõelise rõõmu mitte tõrjumisest, vaid kaaslase toetamisest.”
Programmi „Kiusamisest vabaks!“ saavutused ja väljakutsed lähtuvalt koolides läbi viidud uuringust „Kiusamist ennetavate ja vähendavate sekkumiste tõhusus ning haridusasutuste kogemused nende rakendamisel“
Liis Leppmaa: “Artiklis esitan kokkuvõtliku ülevaate, kuidas programmiga alustada ja mida kasulikku olen seejuures enda kogemusest õppinud.”
Aleksandra Munts-Avajõe ja Saskia Muru: “Vaatamata sellele, et lapsed “Kiusamisest Vabaks!” programmi(tegevusi) armastavad, spetsialistid austavad ja lastevanemad toetavad, levivad piisava info puudumise ning kuulujuttude süül müüdid, mis ei vasta tegelikkusele. Seepärast pole liiast kiusamise fenomenist ja programmitegevustest rohkem juttu teha. Selleks, et „Märka last“ lugejatel oleks lihtsam tõel ja valel vahet teha, esitame järgnevalt kümme kõige levinumat müüti ja lisame tõed nende kummutamiseks.”
Birte Harksen: “Muusika ja laulmine kõnetavad emotsioone. Kooslaulmine on erakordselt võimas vahend usalduse, ustavuse ja ühtekuuluvustunde loomiseks. Seega aitab muusika võlujõud oluliselt parandada sotsiaalset keskkonda ja on tähtis vahend kiusamisest vaba õhkkonna saavutamisel.”
Lastekaitsepäeval esilinastus lasteetenduse „Sõber Karu on nüüd Eestis“ salvestus. Lavastuse aluseks on Lastekaitse Liidu programm „Kiusamisest vabaks!“.
Kust tekkis mõte luua niisugune lasteetendus ja kuidas see toimus? Seletusi jagab idee autor Erika Tiganik Maardu Gümnaasiumist, keda intervjueerisid Aleksandra Munts-Avajõe, lasteetenduse eestvedaja koos töökaaslase Saskia Muruga.
Karoliin (Mäetalu) Uusmees: “Meie rühma laste lemmiklause programmist on: “Kõigiga ei pea sõber olema, kuid kõigiga saab ja peab olema hea kaaslane.” Sellest inspireerituna on rühmareegliks kujunenud moto: “Minu käed on sõbrakäed.” Lapsed teavad, et meie käed kallistavad, paitavad ja aitavad kukkunud sõbral tõusta. Need käed ei löö, ei näpista ega tõuka. Lapsed vajavad positiivseks arenguks häid kaaslasi ja kiusamisvaba elu.”